1-15-9898/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9898 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu D.O ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.O (D.O; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu D.O kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 24.11.2015 otsusega karistati D.O KarS § 424 järgi 5 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 06.11.2012 otsusega mõistetud karistuse 5 kuud vangistust võrra ning mõisteti D.O liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 15 kuud, allutati D.O selleks ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid, elukohaga XXX . KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati D.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 1.
7. Viru Maakohtu 03.08.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus D.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning pöörati täitmisele D.O-le Viru Maakohtu 24.11.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osas, s.o 9 kuud 26 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 17.09.
8. 1.
9. Karistusaja algus 26.10.2016 ja lõpp 21.08.
11. Viru Maakohtu 30.03.2017 määrusega jäeti D.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
12. Süüdimõistetul puudub põhiharidus. Ta jättis pooleli õpingud
13. klassis ja pole neid kuni tänaseni jätkanud. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. D.O on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid isik jättis sooritamata üldkasuliku töö tunnid ning mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Maakohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Maakohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Isikul esines alkoholi tarvitamisest tõsine käitumise probleem, mis on tegelikult senini lahendamata ja perekonna toetus ei olnud see kaalukas asjaolu, mis suunaks isiku seadusekuulekale elule. Kohtumäärusest nähtub, et isik ei tulnud kriminaalhooldusega toime ja maakohtul puudus veendumus, et nüüd hakkab isik kriminaalhooldusele kaasnevaid kohustusi hoolikalt täitma. Maakohus arvestas isiku terviseseisundit, isik on osaliselt töövõimatu. Isiku taust ja tema käitumine vabaduses näitavad, et kriminaalhooldus käib isikule ilmselt üle jõu. 2.
14. Maakohus luges positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus, kuid samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohtul puudus alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. 2.
15. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 30.03.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Kaitsja hinnangul on D.O suhtes piisavalt positiivseid asjaolusid ning ohud ja riskid on maandatavad. Süüdimõistetu on saanud töövõimetuspensioni, kriminaalhoolduse nõuded jäid täitmata üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu, tegemist on D.O esimese vangistusega, süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, D.O on kinnitanud soovi alkoholi mitte tarvitada. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võib talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, 2 sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et süüdimõistetut iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud ning D.O on üles näidanud soovi muutuda ning tegeleda alkoholivastase raviga, kuid isiku varasem elukäik seab kahtluse alla veendumuse, et D.O oleks tulevikus võimeline läbima kriminaalhoolduse edukalt. Nimelt pani D.O käesoleva vangistuse aluseks oleva süüteo toime katseajal. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti D.O-le karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldaja koostas D.O suhtes 4 erakorralist ettekannet, kus
19. ettekande tulemusena pöörati süüdimõistetule maakohtu otsusega mõistetud karistus täitmisele. Selline varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ei tekita vaatamata süüdimõistetu väidetavale motiveeritusele kohtus veendumust, et süüdimõistetu seekordne kriminaalhooldus võiks mööduda edukalt. Kuna KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, siis positiivselt esinevad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Pere ja elukoht oli D.O olemas ka enne uue kuriteo toimepanemist. Vastuseks kaitsjale märgib ringkonnakohus, et varasem karistatus on üks osa KarS § 76 lg-st 4 ning on nii süüdistatava isikut kui ka varasemat elukäiku iseloomustav.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. märtsi 2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas