1-16-10206/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10206 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu F.M (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. aprilli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati F.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. F.M-i karistuseks jäi vangistus 9 kuud. Karistuse kandmise algusajaks on
11. november 2016 ja lõpptähtajaks
12. august
14. Viru Maakohtu
15. aprilli 2017 määrusega jäeti F.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et süüdimõistetul on keskharidus, ent tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Varasem töökogemus on F.M ehitustöödel. Süüdlasel on 2 kehtivat kriminaalkaristust varguste eest. Ta kannab esimest vangistust. Vabanemise korral on F.M võimalik asuda elama sotsiaalmajja. F.M puudub lähisuhtevõrgustik. Kohus leidis, et kuna F.M on varem karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud, ent ta jätkas sellele vaatamata kuritegelikku eluviisi, siis on oht, et ta hakkab taas eirama ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Ehkki F.M puuduvad distsiplinaarkaristused, ei piisa sellest tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna kohus leidis, et esineb uute kuritegude toimepanemise oht. Kohus osundas sellelegi, et F.M-i ennetähtaegse vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Vabastamise vastu räägivad ka isiku suured võlanõuded. F.M-i karistusaja lõpuni on jäänud 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud vangistusaja jooksul on F.M võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kuna uus kuritegu on toime pandud eelmise otsusega mõistetud katseaja jooksul, siis ei oleks järjekordse katseaja kohaldamine mõttekas, kuna isikul puuduvad sisuliselt vabanemisel toetavad faktorid nagu kodu, lähisuhtevõrgustik ja sissetulekud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida.
16. F.M taotleb Viru Maakohtu määruse ümbervaatamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et saab sotsiaalabilt elupinna, samuti soovib ta aktiivselt tööd otsima hakata ja end töötuna arvele võtta. F.M kahetseb tehtut ning märgib, et talle piisas 5 kuu pikkusest vangistusest, et oma vigu mõista. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord F.M-i ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
19. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Praegusel juhul on maakohus leidnud, et F.M-i elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed ei soodusta tema vabastamist. Nii on kohus välja toonud F.M kindla elu- ja töökoha puudumise ning suured võlad, mis kõik soodustab uute kuritegude toimepanemist. F.M-i hoiakutes avaldub ühiskonnas kehtivate normide ja väärtuste eiramine, mis väljendub tema varasemas elukäigus, kuhu kuuluvad süstemaatilised vargused ja nende katsed. Ehkki F.M on lubanud hakata aktiivselt tööotsimisega tegelema, ei saa vähetähtsaks pidada ka seda, et F.M pani eelmise teo toime katseajal, mistõttu saab väita, et varasemalt ei ole n-ö karistushirm ära hoidnud kuritegelikku käitumist.
20. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
21. aprilli
22. a määrus muutmata ja F.M-i määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Mati Kartau