KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-10206 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.Z-i tingimisi enne tähtaega alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu N.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Kaido Kooga Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta N.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt N.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, käibemaks 8eurot). Välja mõista N.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. N.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700084078 ning selgitus „N.Z 1-16-10206 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N.Z tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 9 kuud. Karistuse kandmise algus 19.11.2016 ja lõpp 19.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.04.
- Kinnipidamisasutusest N.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaritused. Vabanemisejärgseks elukohaks on kinnipeetavale lubatud kohta xxx. Kinnipeetav lõpetas xxx keskkooli. Riigikeelt ei valda. On ennast ise täiendanud erinevatel ehitustööde valdkondades ning betoonitööde osas, kuid kvalifikatsiooni ei ole. Vahetult enne vangistust töötas Rootsis mitteametlikult enda sõnade kohaselt, kus hoidis tuttava varal silma peal ja sai selle eest regulaarselt töötasu. Varasemalt on töötanud 10 aasta vältel betoonitöödel ning erinevatel ehitustöödel erinevates firmades, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, õppinud seejuures erinevate valdkondade töid ise. Peale võimalikku vabanemist Eestis töökoht puudub, kavatseb naasta Rootsi ja seal tööle hakata mõne tuttava juures. Majanduslik olukord raske võlgade tõttu ning nende likvideerimine ei ole kindel. Täitise andmetel on isikul rahalisi võlgnevusi 15834 euro ulatuses. Toetav tugivõrgustik puudub. Kinnipeetaval on täiskasvanud tütar, kellega ei suhtle. Kriminaalhooldusel varem olnud ei ole, kuid süstemaatilised vargused ja nende katsed viitavad ühiskonnas kehtestatud normide ja väärtuste eiramisele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav N.Z tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on N.Z vallaline. Kinnipeetava ema on surnud. Isikul on rahvastikuregistri andmetel täisealine laps. Taotluses on märgitud, et lähedased puuduvad. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Kohtu infosüsteemi andmetel elas N.Z varem aadressil xxx. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetav on registreeritud xxx. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. N.Z omab isikut tõendavat dokumendi kehtivusega kuni 11.08.
- Kriminaalhoolduse järelevalve alla ei ole kinnipeetav olnud määratud. Prokurör kirjalikus seisukohas nõustub Viru Vangla poolt 29.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav N.Z-i vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, probleeme ei ole esinenud, ametiisikutesse suhtub tolerantselt jm - viitavad 2
(5)sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et N.Z omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 19.08.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada N.Z-i uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 6 kuu jooksul. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, N.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist . N.Z selgitas, et ta ise soovib vabaneda enne tähtaega ja võimaluse korral läheb elama sotsiaalmajja xxx tänaval. Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Isikule on tagatud elukoht aotsiaalmajas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et N.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskharidus, mille omandas xxx. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. On ennast ise täiendanud erinevatel ehitustööde valdkondades ning betoonitööde osas, kuid kvalifikatsiooni ei ole. Varasemalt on töötanud 10 aasta vältel betoonitöödel ning erinevatel ehitustöödel erinevates firmades, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, õppinud seejuures erinevate valdkondade töid ise. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on mõistetud varguste eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid väärteokaristusei on 5, need kõik on mõistetud varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja ja varaslise õiguse vastu. 3
(5)Kriminaalhooldusele N.Z varem määratud ei ole olnud. Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 17.09.2020. Vabanemise korral elukoht puudub, kuid tal on võimalik elama asuda soovib elama asuda xxx. Lähivõrgustik N.Z puudub. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et N.Z on korduvalt karistatud varguste eest, mistõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (N.Z puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul võlanõudeid 15834 euro ulatuses. Kohus leiab, et kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Kinnipeetava varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. N.Z-i karistusaeg lõpeb 19.08.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus märgib, et kuigi isik on karistatud üheepisoodilise kergema laadi väheohtliku kuriteo toimepanemise eest, on rtegu toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Seega järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamine isiku suhtes ei ole mõistlik. Isikul puuduvad sisuliselt toetavad tegurid - kodu, pere ja sissetulekud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku 4
(5)vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu N.Z-i temale Tartu Maakohtu 21.11.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)