1-17-28/18

(6)suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. E.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 202 lg 2 p 2 järgi ning Kars § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 7 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 28.12.2016 ja lõpp 21.08.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.04.
2. Kinnipidamisasutusest E.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel koristajana, 03.04.2017 alustas sõltuvuskäitumise muutust motiveeriva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressile xxx. Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga, ahiküttega, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E.P onule. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku, et E.P ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohaldamisega saab elama asuda nende juurde. Isikul on põhiharidus, mille omandas xxx. Peale põhihariduse omandamist asus õppima xxx, kuid põhjuseta puudumiste ja ükskõikse suhtumise tõttu arvati nimekirjast välja. Samuti õppis xxx ning xxx, kuid ei lõpetanud. Peale vabanemist soovib omandada plaatija eriala. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust kaheksa kuud suulise kokkuleppe alusel ehitusel xxx OY Soome Vabariigis. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 2654,95 eurot. Kinnipeetava pere on materiaalselt toimetulev. Ema ja isa tagavad vabanemise korral E.P-le vajaliku toetuse. Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, vanaema ja elukaaslane. Suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Kriminaalhoolduses olles ei täitnud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani toime uue kuriteo. E.P hoidus eemale kohtu poolt määratud karistusest ilmuda karistust kandma vanglasse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 70 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav E.P tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on E.P lähedasteks tema ema, isa, vanaema ja onu. Vanaema sõnul on suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Vangistuse ajal ei ole suhted perega katkenud. E.P on ka varem vanaema juures elanud, vanaema sõnul on Simoni suhtumine temasse austav ja toetav. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib E.P 2

(6)elama asuda aadressile xxx. Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga, ahiküttega, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E.P onule. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad vanaema ja onu, kes mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. E.P pere on materiaalselt toimetulev. Ema ja isa tagavad poja vabanemise korral vajaliku toetuse. Ennetähtaegse vabanemise korral E.P koheselt töökohta ei oma. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki – karistus pöörati täitmisele. Vabaduses on suureks riskifaktoriks alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas tlk 27-29, et prokuratuur ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et isik on varasemalt kolmel korral kakristatud ja kuigi vangistuses on esimest korda, on ta korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnetus. E.P selgitas, et alkoholist. ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Loobub Kaitsja selgitas, et hiljuti avaldatud kohtupraktika kohaselt on peamine sere, et isik käitub vangistuse ajal rahuldavatlt ja tema võimalused vabaduses on head. Ennetähtaegne vabastamine ei ole nüü mingi erand. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et E.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab põhiharidust, mille omandas xxx. Peale põhihariduse omandamist asus õppima xxx, kuid põhjuseta puudumiste ja ükskõikse suhtumise tõttu arvati nimekirjast välja. Samuti õppis ta xxx ning xxx, kuid ei lõpetanud kumbagi. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust kaheksa kuud suulise kokkuleppe alusel ehitusel xxx OY Soome Vabariigis. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab 1. korda. Käesolevat karistust kannab varavastase kuriteo eest, eelnevalt on karistatud samuti varguste eest ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on E.P 10: 3. korral on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), 3. korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 1. korral AS § 71 järgi (alkohoolse joogi tarbimine alaealise 3

(6)poolt),

1. korral NPALS § 151 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses),
2. korral RelS § 892 lg 1 järgi (elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine),
3. korra LS § 201 lg 1 järgi (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. E.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul on kehtiv isikutunnistus, mis kehtib kuni 30.09.
4. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib E.P elama asuda aadressile xxx. Tegu on kahetoalise, avatud planeeringuga, ahiküttega, kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub E.P onule. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris elavad vanaema ja onu, kes mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. E.P pere on materiaalselt toimetulev. Ema ja isa tagavad poja vabanemise korral vajaliku toetuse. Ennetähtaegse vabanemise korral E.P koheselt töökohta ei oma. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vähetähtis pole seegi, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 2654,95 eurot. Nimetatud asjaolu võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (E.P puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholiosõltuvus. Kohus leiab, et kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, 4

(6)jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.08.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu 3 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu ((RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule siiski garanteeritud. Kohus rõhutab, et ka hiljuti avaldatud kohtupraktika kohaselt ( 3-1-1-12-17) hindab maakohus ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolud ikka oma kogumis. Kohus nõustub, et isiku käitumine vanglas on rahuldav, positiivsed on tema võimaluse vabaduses- lähedaste toetus ja võimalik töökoht. Samas ei saa järra tähelepanuta, et isiku käitumist püüti korrigeerida ja suunata õiguskuulekale elule ilma vangistuseta kahel korral, kuid tulemusteta. Kriminaalhooldus ei osutanud isikule vajalikku mõju, et ta oleks suunatud õiguskuulekale elule. Ei olnud kaalukas sel juhul ka lähedaste toetus, sest isik jätkas uue kuriteo toimepanemisega ka kriminaalhoolduse all olles. Seega hinnates isiku võimaluse vabaduses, tema käitumist vanglas ja tema eelnevat elukäiku, leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu E.P temale Viru Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5

(6)/ Inna Kirsipuu kohtunik 6