← Eesti

1-17-9250/2

Obsah (7)§ 424§ 74§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 3. oktoober 2017.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-17-9250 (17261000654) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

§ 424

järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav H.H, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; telefon: xxxxxxxx; keskharidus, töökoht: OÜ P. T. , xxxxxxxx, kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11.11.2015.a otsusega

§ 424

järgi 1aastase vangistusega

§ 74

alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada H.H

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada H.H eelvangistuses viibitud aeg 01.10.2017.a – 03.10.2017.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda H.H kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada H.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.11.2015.a otsusega nr 1-15-9407 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning mõista H.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 717 (seitsmesaja seitsmeteistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb H.H ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on H.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata H.H-le katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et selgitada välja võimalik alkoholi kuritarvitamisega seotud ravi vajadus ning alluda ettenähtud ravile. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata H.H kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. oktoobril 2017.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
  2. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista H.H-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 97,68 eurot. 2

(4)KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 450,18 (nelisada viiskümmend eurot ja kaheksateist senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 37,52 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 37,46 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99917700065423 ning selgituse “ H.H , otsus nr 1-17-9250, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA H.H süüdistatakse selles, et tema 01.oktoobril 2017a. kella 15:10 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Võru mnt 10 juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus H.H väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,01 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus H.H Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani H.H toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.H-le karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.10.2017 - 03.10.2017, so 3 päeva H.H kantud karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendades 11 kuu ja 27 päeva pikkust vangistuskaristust Tartu Maakohtu 11.11.2015.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta vangistuse võrra, mõista H.H-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva.

§ 74

lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 717 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb H.H teostada 2 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma

§ 75lg 1 kontrollnõuded.

Arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid

§ 75lg 2 p 5 alusel määrata H.H-le (isiku nõusolekul) 3

(4)lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul, et selgitada välja võimalik ravi (alkoholi sõltuvuse ravi) vajadus ning alluda ettenähtud ravile.

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5-kordne miinimumpalk) 705 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Anu Pärtelile 97,68 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 450,18 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § -de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.H süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H.H menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,68 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise kor ral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. H.H on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades H.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 450,18 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.