oktoober 1996. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine alates 26.veebruarist 2018.a Kohtu otsustus Süüdi tunnistada G.A
lg 2 alusel suurendada G.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.oktoobri 2017.a otsusega nr 1-17-8912 mõistetud karistuse ärakandmata osa kolme
lg 5 ja § 69 alusel asendada G.A ärakandmata karistus üldkasuliku tööga, mis
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
lg 2 p 8 alusel määrata G.A-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. G.A Tartu Vangla (asukoht: Tartu, Tiigi 78) G.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista G.A-lt sundraha seitsesada viis
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis süstemaatiliselt 24.veebruaril 2018.a kella 20.00 paiku Tartumaal, Elva vallas Elva – Rannu tee seitsmendal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. G.A rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani G.A toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
jä rg i ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale G.A-le karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.oktoobri 2017.a otsusega G.A-le mõistetud karistuse ära kandmata osa – 3 kuud vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 kuu (s.t ajavahemik 24.veebruar – 23.märts 2018.a), mille vältel G.A oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all, mistõttu karistuseks jääb 8 kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada G.A-le mõistetud 8 kuud vangistust 240 tunnise üldkasuliku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et G.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 120 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.A tuleb süüdi tunnistada
1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.A menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.