Obsah (8)

§ 424§ 199§ 64§ 68§ 65§ 209§ 329§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7907 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 424

järgi 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus ning

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus G.S-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti G.S-ile 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati G.S-ile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 10.04.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 25 päeva võrra ning G.S-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.12.2015 ja lõppeb 13.09.2017. Lisaks kannab G.S veel karistust Harju Maakohtu 30.11.2010 otsuse alusel, millega kohus karistas teda

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, ning Tartu Maakohtu 17.06.2010 otsuse alusel, millega kohus karistas teda

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 329järgi 9 kuu pikkuse vangistusega.

1. Tartu Vangla esitas
2. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava enda sõnul on tal võimalus tööle asuda OÜ-sse XXX , kuid kinnitus selle kohta puudub. Kuigi tal on võimalus end töötuna arvele võtta, jääb risk, et kehva majandusliku olukorra tõttu võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. G.S-i on kriminaalkorras karistatud 14-l korral. Enamjaolt on tegemist olnud varavastaste kuritegudega, mistõttu on kindla sissetuleku puudumine ohuks, et isik jätkab kriminaalse eluviisiga. Süüdimõistetu on viibinud kriminaalhooldusel, ta on kandnud reaalset vangistust ning sellest kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud järgima seadusekuulekat eluviisi ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks tuli G.S kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud talle Tartu Maakohtu 08.10.2015 otsusega mõistetud liitkaristust kandma. Maakohtu hinnangul puuduvad G.S-i suhtes sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. G.S on vanglas läbinud küll sõltlastele mõeldud programmi, kui seda on ta teinud ka varem ilma, et muutusi tema suhtumises ja käitumises oleks olnud. Jätkates alkoholi tarvitamist, on uute kuritegude toimepanemise oht väga kõrge. G.S-i varasem käitumine karistuste kandmise ajal ei tekita kohtus veendumust, et ta on edaspidi suuteline elama oma elu õiguskuulekalt. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.S , kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. G.S leiab, et kuna ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, siis sellest tulenevalt vajab ta alkoholiravi. Ennetähtaegne vabastamine oleks selleks parim lahendus, kuna sellisel juhul saab kriminaalhooldusametnik teda kontrollida. G.S on nõus sellega, et talle määratakse käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamise keeld. G.S soovib loobuda alkoholitarvitamisest ning on veendunud, et koostöös kriminaalhooldusametnikuga tal see õnnestub. Samuti on tal vaja alkoholitarvitamisest loobuda, kuna tal on hepatiit ning on vaja tegeleda selle ravimisega. Vabaduses kestaks ravi kolm kuud, mille jooksul tal ei oleks võimalustki alkoholi tarvitada.
6. G.S leiab, et ta on küll kahel korral läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kuid antud programm ei ole mõeldud alkoholisõltlastele ning ta ei tea, miks tema individuaalsesse täitmiskavasse on järjekordselt lisatud eespool mainitud sotsiaalprogramm. Sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ei ole andnud tulemust seetõttu, et see ei puuduta G.S-i probleemi, milleks on alkoholisõltuvus. Samas leiab G.S , et ajavahemikul 16.08.2016 – 03.10.2016 läbitud sotsiaalprogrammiga seoses võttis ta kõikidest tundidest aktiivselt osa, suhtles avatult, lõi seoseid teemade ja töölehtede vahel ning rääkis enda eesmärkidest. G.S on seisukohal, et tal on olemas motivatsioon teha muudatusi selleks, et edaspidi elada seaduskuulekat elu.
7. G.S puudub kinnitus töökoha saamise kohta OÜ-s XXX , kuna ta sai nimetatud firmasse töökoha vahetult enne seda, kui G.S-i ennetähtaegse vabastamisega seotud dokumendid olid juba Tartu Maakohtusse ära saadetud. Seetõttu ei saanud seda kontrollida ei kriminaalhooldusametnik ega Tartu Vangla, kuid Tartu Maakohtul oli see võimalus olemas. Maakohus leidis, et uute kuritegude ohtu suurendab kindla sissetuleku puudumine, kuid G.S on seisukohal, et tal saab olema kindel töökoht ja seetõttu ta ei jätka kriminaalse eluviisiga. Juhul kui ta ei peaks mainitud firmasse tööle saama, siis on ka teisi väljavaateid. Samuti on G.S olemas kindel elukoht ning ema ja venna toetus.
8. G.S-i ennetähtaegset vabastamist toetab nii Tartu Vangla kui ka prokurör. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 48 % ning G.S ei saa aru, mille põhjal on maakohus järeldusele jõudnud, et G.S-i puhul on olemas kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kinnipeetaval puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, tal ei ole pooleli olevaid kriminaalmenetlusi ning ta osales ajavahemikul 25.04.2016 – 31.07.2016 tööhõives.
9. Samuti viibib kinnipeetava isa hooldekodus, kelle eest tuleb igakuiselt maksta hooldekodu tasu, mis on käesoleval hetkel G.S-i venna kanda. Kui G.S vabaneks ennetähtaegselt, saaks ta anda oma panuse isa hooldekodu arvete tasumisel ja vähendada venna maksekoormust. Lisaks on raske ka G.S-i laste emal, kes peab seoses emapalga lõppemisega naasma vahetustega tööle, kuid sellisel juhul ei oleks kedagi, kes nende ühist tütart lasteaiast koju tooks. Kui G.S vabaneks ennetähtaegselt, siis oleks tal võimalik oma tütrel lasteaias järel käia, kuna tema tööpäev kestaks kella kaheksast viieni. See lihtsustaks tema laste ema elukorraldusliku poolt, kellega ei ole tulevikus ühine kooselu välistatud.
10. G.S loodab, et tema eesmärgid, kohustused ja motivatsioon elada edaspidi vabanedes seadusekuulekat elu kaaluvad üle tema negatiivse senise elu, sest minevikku muuta ei saa, aga muuta saab tulevikku. Ringkonnakohtu järeldused
11. Ka ringkonnakohus ei vabasta G.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik.
12. G.S on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ning osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Lisaks on isiku puhul positiivne, et talle on vabaduses tagatud elukoht ning perekonna toetus. Samuti hindab ringkonnakohus G.S-i soovi muutuda, vabaneda alkoholisõltuvusest ja asuda tööle. Kuid samas ei taga õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal automaatselt ennetähtaegset vabastamist, kuna ennetähtaegse vabastamise korral tuleb arvesse võtta kõiki

§ 76lg 4 toodud asjaolusid kogumis.

1. Käesoleval juhul ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. G.S-i on kriminaalkorras karistatud 14-l korral ning käesolevalt kannab kuuendat reaalset vanglakaristust nelja kohtuotsuse alusel. G.S on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning majandusliku kasu saamine. Muuhulgas näitab G.S-i varasem elukäik ükskõikset suhtumist temale mõistetud karistustesse. G.S-i karistati esmakordselt kriminaalkorras juba
2. aastal ning alates
3. aastast alates on teda käitumiskontrollile allutatud neljal korral. G.S on viibinud kriminaalhooldusel, kandnud reaalset vangistust ning selle kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, kuid see ei ole ära hoidnud G.S-i poolt uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole ringkonnakohus tulenevalt süüdlase varasemast elukäigust kindel, et G.S on vabaduses suuteline enda alkoholisõltuvust kontrolli all hoidma, kuna valdav osa kuritegudest on toimepandud alkoholijoobes. Isikul on varasemalt olnud vabaduses korduvalt võimalus iseseisvalt alkoholitarvitamisest loobuda, kuid G.S ei ole seda soovinud ning on jätkanud alkoholi tarvitamist, mille tagajärjeks on olnud kuritegude toimepanemine.
4. Eeltoodud arvesse võttes ei ole G.S talle varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegne vabastamine suunaks G.S-i seadusekuulekale teele ja kriminaalhooldusele allutamine hoiaks ära uute süütegude toimepanemise. G.S on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud, riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning G.S tuleb järelejäänud karistus kinnipidamiskohas lõpuni ära kanda.
5. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla ja prokuratuur on G.S-i ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohtu vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud. G.S on võimalik järelejäänud karistusaja jooksul kinnistada temas karistuse kandmise ajal tekkinud positiivseid muudatusi.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas