, 136 lg 1, 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav O.E – isikukood XXX, elukoht *, telefon *, e-post: *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, *, kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2015 kell 04.54-16.55, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista O.E
2. Süüdi mõista O.E
3. Süüdi mõista O.E
lg 2 p 1, 2 ja
järgi ning
4.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista O.E ’le liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust. 5.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10.2015 kell 04.54-16.55, s.o 1 päev ja ärakandmata karistuseks on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 6. Vastavalt
ja 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus O.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 11 kuu 29 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui O.E 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 7. Määrata O.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma
lg 1 p -st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 7.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
järgi kvalifitseeritava kuriteo ja alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt
Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et viibides 16.06.2013 täpselt tuvastamata kellaajal õhtusel ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas * asuvas korteris, kuhu kutsus võla tagasimaksmise ettekäändel H O, võttis temalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 20 sätestatud vabaduse võtmise aluseid omamata ehk ilma seadusliku aluseta vabaduse sellega, et lukustas korteri ukse ning takistas sel viisil H O korterist lahkumist, kusjuures kannatanu sai korterist lahkuda alles ööl vastu 17.juunit 2013 pärast seda kui O.E oli uinunud ning H O õnnestus tema pükste taskust kätte saada korteri välisukse võti, misjärel pöördus H O kell 05.20 vigastuste fikseerimiseks Läänemaa Haiglasse. Sellise tegevusega O.E, võttes teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse, pani toime
Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et varem asja omavolilise kasutamise toime pannud isikuna, 31.oktoobril 2015 kella 03.30 – 04.00 ajal alkoholijoobes olles ning grupis koos T L-ga võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, s.o sõiduks Martna külla, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas * külas asuva * talu õuelt ära U V-le kuuluva sõiduauto Dacia Logan registreerimismärgiga * * väärtusega 13 000 eurot, mille süütevõtmed võtsid nad eelnevalt omavoliliselt ära * talu köögilaualt ning kasutades võõrast sõidukit ebaseaduslikult sõiduks Martna külla, kust tagasiteel * tallu nad RidalaNigula tee 13.kilomeetril 31.oktoobril 2015 kella 04.54 ajal Haapsalu politseijaoskonna ametnike poolt kinni peeti. Sellise tegevusega O.E, võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise isikute grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o
T L suhtes on prokurör 05.01.2016 määrusega lõpetanud menetluse
MS § 202 alusel /tl 35-36 II kd/. Lisaks sellele süüdistatakse O.E selles, et 31.oktoobril 2015 kella 04.54 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Leediküla külas Ridala-Nigula tee 13 kilomeetril liikudes * talu suunas enda poolt eelnevalt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võetud U V kuuluvat ja seega enda ebaseaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Dacia Logan registreerimismärgiga * * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF -0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,25 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,13 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, , juhtis O.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega O.E , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 19, II kd tl 6/. Prokuröri poolt kohtus O.E ’le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust .
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 2 p 1,2 ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude 3 1-16-110 toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks
lg 1 alusel 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista O.E-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 31.10.2015 kell 04.54 kuni 31.10.2015 kell 16.55, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et O.E kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrata, et O.E on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab O.E süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on kannatanu H. O. 17.06.2013.a tekitatud terevisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve seeria CX nr 447017 alusel 15,32 eurot /kd II tl 9-10/. Kohtuotsus tuleb peale jõusutmist saata Eesti Haigekassale. Tõkend – O.E on kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2015. a kell 04.54 -16.55 / I kd tl 22-23/. O.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld / I kd tl 28, II kd tl 20/, mis tuleb tühistada. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb O.E ’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale V. Krinal O.E kaitsmise eest makstud tasu 149,76 eurot /tl 60-64/. O.E taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab O.E taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.