KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9898 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.P tingimisi enne tähtaega alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu S.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Vanedeadvokaat Lembit Nirgi Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat lLmbit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt S.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 73,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 61 eurot, käibemaks 12,20 eurot). Välja mõista S.P-lt kriminaalmenetluse kulud: 73,20 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. S.P tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700084668 ning selgitus „S.P 115-9898 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.11.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi, täitmistähtajaga 15 kuud. S.P kohustati üldkasuliku töö sooritamise ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust. Otsus jõustus 10.12.
- Viru Maakohtu 03.08.2016 määrusega pöörati S.P-le mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 9 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Määrus jõustus 17.09.
- Karistuse kandmise algus 26.10.2016 ja lõpp 21.08.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.03.
- Kinnipidamisasutusest S.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaritused. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele. Nimetatud korteris elavad isiku ema, ema elukaaslane ja kinnipeetava vend, kes kõik on nõus, et S.P asub vabenedes elama sellel aadressil. Süüdimõistetu jättis pooleli 7 klassi ning haridusteed pole jätkanud. On töötanud puidufirmas, kuid enne vangistust oli töötu. Sissetulekuks oli xxx, ka ema toetas teda materiaalselt. Lähedastest on ema ja 2 venda. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta põeb kroonilist haigust. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Viimane karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei sooritanud üldkasuliku töö tunde. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 0%. Eeltoodut arvestades Viru Vangla toetab S.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on S.P lähedasteks ema, ema elukaaslane ja kinnipeetava 2 venda. Ema sõnul on suhted lähivõrgustikus üksteist toetavad, ema on vangistuse ajal S.P-ga pidevalt kontaktis olnud. Konkreetseid isikuid, kes vabaduses võiksid negatiivset mõju avaldada, ei ole teada. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on S.P võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 4- toalise korteriga, mis kuulub isiku ema elukaaslasele. Korteris elavad kinnipeetava ema, ema elukaaslane ja S.P vend, kes kõik on nõus sellega, et S.P võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kindlat tööle saamise võimalust vabaduses ei ole teada. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Prokurör kirjalikus seisukohas nõustus Viru Vangla poolt 16.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega 2
(5)Kinnipeetav S.P vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, vanglas olles leidnud, et ei taha enam alkoholi tarvitada jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et S.P omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.08.
- Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada S.P uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Lähtudes eeltoodust, toetab prokuratuur isiku taasühiskonnastamise huvides S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.P selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega jaloobuda alkoholi tarvitamisest. Kaitsja selgitas, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest isik on motiveeritud loobuda alkoholi tarvitamisest, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riski olulisel määral. Isikut toetab tema perekond. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et S.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul puudub põhiharidus. Ta jättis pooleli õpingud
- klassis ja pole neid kuni tänaseni jätkanud. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid väärteokaristusi S.P ei ole. S.P on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid isik jättis sooritamata üldkasuliku töö tunnid ning mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta 3
(5)pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohtumäärusest ( tlk 15-18) nähtub, et isikul esines alkoholi tarvitamisest tõsine käitumise probleem, mis on tegelikult senini lahendamata ja perekonna toetus ei olnud see kaalukas asjaolu, mis siinaks isiku seadusekuulekale elule. Kohtumäärusest nähtub, et isik ei tulnud kriminaalhooldusega toime ja kohtul puudub praegu veendumus, et nüüd hakkab isik kriminaalhooldusele kaasneivaid kohustusi hoolikalt täitma. Kohus arvestab isiku terviseseisundit, isik on osaliselt töövõimatu. Isiku taust ja tema käitumine vabaduses näitavad, et kriminaalhooldus käib isikule ilmselt üle jõu. Süüdimõistetul on kehtiv Isikutunnistus, mis kehtib kuni 13.10.2021. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ema elukaaslasele. Nimetatud korteris elavad isiku ema, ema elukaaslane ja kinnipeetava vend, kes kõik on nõus, et S.P asub vabenedes elama sellel aadressil. S.P lähedasteks on ema, ema elukaaslane ja kinnipeetava 2 venda. Ema sõnul on suhted lähivõrgustikus üksteist toetavad, ema on vangistuse ajal S.P-ga pidevalt kontaktis olnud. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus, kuid samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et S.P on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mistõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (S.P puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholiosõltuvus. Kohus leiab, et kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodut kinnitab fakt, et S.P viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. 4
(5)Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.08.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu 5 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.P temale Viru Maakohtu 24.11.2015 kohtuotsusega mõistetud ja 03.08.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)