Obsah (8)

§ 371§ 71§ 8§ 663§ 657§ 654§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ulvi Loonurm, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3429 Kohtuasi Berzkalni SIA hagi

) § 79 lg 1 järgi Eestis. Poolte vahel 29.10.2019 sõlmitud laenulepingu p 5.

1. (laenuleping) kohaselt kohaldatakse vaidlusele aga Läti Vabariigi seaduse sätteid. Laenulepingu p 5.
2. sätestab, et vaidlused, mis võivad pooltel tekkida käesoleva lepingu täitmise ajal, lahendatakse kõigepealt läbirääkimistel teel, kuid poolte omavahelise kokkuleppe mittesaavutamise korral antakse see menetlemiseks üldkohtule vastavalt Läti Vabariigi seadustele. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 21.06.2022 määrusega hagi menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 2 alusel – kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Maakohtu hinnangul ei allu asi Harju Maakohtule. Pooled on laenulepingu p-s 5.3. kokku leppinud vaidluste lahendamise korra, mille kohaselt lahendatakse laenulepingust tulenevad vaidlused üldkohtus vastavalt Läti Vabariigi seadustele. Osundatud kokkulepe on käsitatav kohtualluvuse kokkuleppena

§ 71järgi.

Samuti nähtub esitatud tõenditest, et laenulepingu sõlmimine ja selle täitmine on tihedamalt seotud Läti Vabariigi, mitte Eesti Vabariigi seadusandlusega. Ka menetusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik nii poolte kui ka kohtu koormamiseks lahendada tsiviilasi Harju Maakohtus.

§ 8lg 1 alusel kohus lähtub asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 29.06.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse või alternatiivselt saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus laenulepingu p-i 5.
2. ebaõigesti. Laenulepingu p 5.
3. ei sätesta mitte laenulepingust tulenevate vaidluste kohtualluvust Läti Vabariigi kohtule vaid, et laenulepingust tuleneva vaidluse kohtualluvus määratakse Läti Vabariigi seaduse alusel. Läti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 kohaselt esitatakse hagi juriidiliste isikute vastu nende juriidilise aadressi järgsesse kohtusse.
4. Kostja määruskaebusele ei vastanud.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu 2 2-22-3429 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata (

§ 654lg 6 koostoimes §-ga 659).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus laenulepingu p-i 5.
2. ebaõigesti tõlgendanud. Maakohus leidis õigesti, et laenulepingu p-s 5.
3. sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tuleb laenulepingust tulenevad vaidlused lahendada Läti Vabariigis.
4. Laenulepingu p 5.
5. ei viita Läti Vabariigi seadustele seetõttu, nagu tuleneks sealt kohtualluvus. Selline tõlgendus laenulepingu p-st 5.
6. muudaks selle sisutuks, sest hageja osundatud Läti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 kohaselt tuleks juriidilise isiku vastu hagi esitada niikuinii nende aadressi järgsesse kohtusse. Kui hageja väitel tuleb Läti Vabariigi seaduste kohaselt esitada hagi kostja asukoha järgsele kohtule, puudunuks pooltel vajadus selles eraldi kokku leppida. Laenulepingu p-i 5.3 kohaselt tuleb laenulepingust tekkinud vaidlus lahendada Läti Vabariigi üldkohtus.
7. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
8. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses toiminguid teinud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid. 11. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 372lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Ulvi Loonurm, Mati Maksing 3