← Eesti

1-17-5494/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5494 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. juuni 2022 määrus Joel Kaissi

(39203315716)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Joel Kaissi määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Joel Kaissi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  1. Joel Kaiss tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  2. juuni 2017 otsusega. Teda karistati KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 ja § 263 lg 1 p 2 järgi. Lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks karistati teda 10-aastase vangistusega. Karistust vähendati lühimenetluses 6 aasta ja 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  3. septembri 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-949 mõistetud karistuse – 1 aasta 1 kuu ja 13 päeva vangistust – võrra. J. Kaissi ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jäi 7 aastat 9 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
  4. märts 2017 ja lõpp
  5. detsember
  7. Vangla esitas materjalid J. Kaissi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. J. Kaiss soovib vabaneda.
  8. Maakohus tuvastas formaalse eelduse J. Kaissi vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. J. Kaiss jäi aga tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, sest kohtul puudus veendumus süüdlase edasises õiguskuulekuses. Kohus arvestas, et J. Kaissil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab neljandat vangistust. Praegust vangistust kannab ta kahe kohtuotsuse alusel. Kuritegude vägivaldsustase on varasemaga võrreldes suurenenud. Kuriteo toimepanemise ajal kasutas ta raudkangi, tegu oli ette planeerimata. Varasemalt planeeris ta tegusid ette. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on uimastisõltuvus, puudulik probleemide/konfliktide lahendamise oskus, kriminaalne suhtlusringkond ning majandusliku kasu saamine.
  9. Vangistuse ajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, st süüdlane on suutnud vähemalt kontrollitud keskkonnas käituda kooskõlas kehtivate normidega. Kohus arvestas, et J. Kaiss on osalenud rehabiliteerivates tegevustes (koristustöödel, tugigrupis 12 sammu, vestlustel psühholoogiga, sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, vabanemiseelses nõustamises) ning nende tagasisidet. J. Kaissil on läbimata „Agressiivsuse asendamise treening“, milles osalemist ta loobus. Programm on uuesti planeeritud
  10. a ning J. Kaiss soovib seal osaleda. Varasem programmis osalemisest loobumine annab aga alust kahelda isiku motiveerituses tegeleda süvitsi kuriteo soodustegurite maandamisega ning uute oskuste nimel pingutamisega. Seda kinnitab ka loobumine kutsehariduse omandamisest. Lisaks on J. Kaissile planeeritud osalemine tagasilanguse ennetamise tugigrupis.
  11. Negatiivne on vabaduses garanteeritud töökoha puudumine. Ametlikult on J. Kaiss varem töötanud vaid ühe kuu, ta ei ole teinud ka juhutöid ega mitteametlikult töötanud. Peamiselt oli ta tegevusetu, sai tuge isalt ja pani toime vargusi. Kindlad tööoskused tal puuduvad, mis raskendab vabaduses töökoha leidmist. Omandatud puidupingitöölise erialal ta töötanud ei ole. Keskendumisraskuste ja terviseprobleemide tõttu loobus ta keevitaja kutse omandamisest vangistuses. J. Kaissil on ligikaudu 17 219 eurot võlgnevusi, vabanemisfondis on 1492 eurot. Vabaduses sooviks ta vastu võtta pakutava töö. Ta kulutas vabaduses kogu raha narkootikumidele või kasiinodes. J. Kaiss ei välista hasartmängude mängimist. Ta on varasemalt pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega hakkaksid vabaduses tema majanduslikku toimetulekut mõjutama kindlate tööoskuste ja -harjumuste puudumine, väljakujunenud tarbimisharjumused ja võlad. Püsib oht, et J. Kaiss võib jätkata töökohta omamata materiaalsete vahendite hankimist kuritegelikul teel.
  12. Probleemis on narkootikumide sõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas J. Kaiss 15aastaselt. Lisaks kanepile ja amfetamiinile on proovinud ka teisi levinumaid aineid – fentanüül, kokaiin, hallutsinogeenid, ecstasy, GHB. Vahetult enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt kanepit ja iganädalaselt süstimise teel amfetamiini ning ecstasyt. Raha narkootikumide jaoks sai varastades ja isiklikke asju pantides. Vangistuse alguses tunnistas sõltuvust osaliselt. Praeguseks hetkeks on viimasest tarvitamisest möödas peaaegu 4 aastat ning tunneb end väga hästi. Usub, et suudab vabanedes tarvitamisest hoiduda. Küll aga võib negatiivset mõju avaldada see, et kodukandis on suhteliselt palju narkomaane. J. Kaiss teab, et peaks sellistest isikutest hoiduma, kuid on suhteliselt skeptiline ja kindel, et igal pool on selliseid inimesi. Mõistab narkootikumide tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega ning soovib ka sellisest elust loobuda. Narkojoobes on J. Kaiss toime pannud valdava osa kuritegusid. Vangistuses on ta osalenud tugigrupis ja sotsiaalprogrammis ning avaldanud soovi läbida vabanedes Viljandi Haigla sõltuvushaigete rehabilitatsiooni. On igati kiiduväärt, et isik soovib vabaduses pöörduda ravile. Kohtu hinnangul näitab aga isiku varasem käitumine vangistuse jooksul (sotsiaalprogrammi ja kutsehariduse omandamise katkestamine), et kinnipeetava motiveeritus omandada uusi teadmisi ja oma elus tekkinud probleemkohtadega tegeleda võib olla kõikuv. Seetõttu on kaheldav ka vabaduses rehabilitatsiooni läbimine. Vangistuse jätkudes ning planeeritud sotsiaalprogrammides osaledes saab kinnipeetav näidata, et on teinud muudatusi paremuse suunas ning on veendunud soovis sõltuvusprobleemiga järjekindlalt tegeleda.
  13. Probleemkohaks on ka J. Kaissi hoiakud – puudulik empaatiavõime, enda heaolu teistele eelistamine, oma kuritegudes teiste süüdistamine. Ka toimepandud kuritegusid kahetseb ta vaid seetõttu, et sattus vanglasse. Ka pärast 5-aastast vangistuse ärakandmist, ei osanud ta istungil öelda, miks ta kuritegusid toime pani. See näitab, et ta ei ole enda jaoks kuritegude põhjuseid läbi mõelnud ning suure tõenäosusega jätkab süütegude toimepanemist. 2
(4)
  1. Varasemalt on J. Kaiss rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tunnistanud, et kriminaalhooldus talle ei meeldinud. Praegu peab ta kriminaalhooldust vajalikuks ja on valmis sellega kaasnevaid kohustusi järgima ja täitma. Kohtul selles aga veendumus puudus – psühholoogi tagasisidest nähtub, et J. Kaiss oli pealiskaudne ja ootab probleemide korral pigem teistelt lahendust. Vanglast vabanedes ja kriminaalhooldusele alludes aga on vajalik oma tegude eest vastutuse võtmine ning äärmise kohustustundega kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Vangla iseloomustusest ja istungil räägitu pinnalt ei olnud kohus veendunud, et J. Kaiss on täielikult mõistnud kuritegude põhjuseid ja negatiivseid tagajärgi ning valmis oma senist elustiili muutma. Määruskaebus
  2. J. Kaiss palutab maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega vabastada ta tingimisi enne tähtaega ja panna lisatingimuseks alluda sõltuvusravile Viljandi Rehabilitatsioonikeskuses.
  3. J. Kaiss ei nõustu teda iseloomustava negatiivse materjaliga ja valeväidetega.
  4. Sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ osalemisest loobus ta rühmasiseste pingete tõttu, tundes suutmatust end sellistes tingimustes avada ja analüüsida. Sellest ei saa teha negatiivseid järeldusi ja lugeda välja vähest motiveeritust. J. Kaiss on otsinud võimalusi ja näidanud tahet programm uuesti läbida esimesel võimalusel. Programm on senini läbimata vangla sisepuuduste tõttu. Kutse omandamisest loobus J. Kaiss aga tervislikel põhjustel, kuna keevitamisel eralduvad mürkgaasid, J. Kaissil on tundlikud silmad ja tekib iiveldustunne. Ta ei pea oma tervise hoidmist laiduväärseks.
  5. Võlgnevusi J. Kaiss tunnistab, ent kuna tema palk on 64 senti tunnis ja vangla pakutav töö pole stabiilne, ei ole tal võimalik seda muuta. Märkimisväärne on aga see, et võlgu on tasutud 3500 eurot.
  6. Psühholoogi arvamust arvestada ei tohiks. J. Kaiss usaldas psühholoogi, ent arsti ja patsiendi omavahelist suhtlust on kuritarvitatud. Psühholoogi juurde pöördus ta emotsionaalse afekti seisundis ning rääkis asju, mida ei pruukinud tegelikult mõelda ning on šokeeritud, et seda tema vastu ära kasutati.
  7. Väär on kohtu väide, et J. Kaiss pole 5 a vangistuse järel jõudnud arusaamisele ega põhjendanud oma kuritegeliku käitumise motiive. Kohtuniku küsimusele vastas ta avameelselt, et erandlikult kõik kuriteod on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. See on peamine enda jaoks tehtud järeldus. Probleemi lahendamiseks on J. Kaiss astunud reaalseid samme ning võtnud eesmärgiks elada sirgjoonelist ja karsket elu. Abiks on olnud religioon, filosoofia ja vaimsed praktikad ning ka enda mõtlemine. Äratundmisele jõudmine on üle välistest teguritest. Ent J. Kaiss otsib ka välist tuge ning soovib minna kinnisesse rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Ka vanglas on ta juba 5 aastat rehabilitatsiooniosakonnas omal initsiatiivil. Seegi näitab paranemissoovi. Vanglas läbitud programmidki on mõeldud sõltlaste abistamiseks.
  8. J. Kaiss ei pea majanduslikku toimetulekut riskiteguriks. Ta on privilegeeritud olukorras, s.o koduks on eramaja ning aiamaa rikastab toidulauda. J. Kaissi isa teenib Eesti keskmisest suuremat palka ja vanaemagi saab aidata. Mõlemad on andnud nõusoleku J. Kaissi elamaasumiseks nende juurde ning ootavad teda. J. Kaissil on aega tööd otsida ja ta on kindel selle leidmises, esmased kulud katab vabanemisfondi raha. Töö otsimisel loodab ta ka Töötukassa abile. Töökohta J. Kaiss ei otsinudki, sest soovib vabaneda 6-9 kuu pikkusele rehabilitatsioonile kinnisesse ravikeskusesse. 3
(4)
  1. Prokuratuur ja vangla ei toeta vabastamist, kuivõrd J. Kaiss on kõrgohtlik. See staatus seab raskete isikuvastaste kuritegude toimepanijad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. J. Kaiss soovib aga uueks inimeseks saada ning otsib andestust ja väljapääsu. Ta vajab teraapiat ja soovib minna Viljandisse sõltuvusravile. J. Kaiss möönab, et tema teod on andestamatud ja arvestada tuleb ka kannatanu õiglustundega. Kuriteo sooritas J. Kaiss inimliku nõrkuse tõttu ja ei pea karistust ebaõiglaseks. Samas on tal tahe muutuda ja ta väärib võimalust, sest mõistab oma vigu. Varasema käitumise põhjal prognoosida suutmatust muutusi ellu viia on ülekohtune, sest need ei peegelda J. Kaissi isiksust täna. Uusi võimalusi antakse ka korduvalt narkokuritegusid toime pannud isikutele, seetõttu tuleks kohelda J. Kaissigi võrdväärselt teistega. Kaudselt on ju temagi narkokurjategijate ohver.
  2. J. Kaiss on püüdnud avada oma kuriteo tagamaid, ent seda peetakse kohe enese õigustamiseks. Ta nõustub, et elajalikku tegu ei saa õigustada ning tal hakkab hirm kui mõtleb, millega ta hakkama sai. Ta on võimeline empaatiaks. Kuriteo lõppkulminatsioonini viis pikk sündmuste jada. Ka kannatanu ei käitunud J. Kaissiga õiglaselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.