2-22-8150/6

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-8150 Määruse kuupäev

1. september 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Kaupo Paal, Ivo Pilving ja Urmas Volens Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Vello Kase riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Menetluse alus Riigikohtus Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-22-1083 osas, milles ringkonnakohus määras, et Vello Kase riigi õigusabi taotlus tuleb edastada lahendamiseks Tartu Maakohtule (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 2).
7. Lõpetada riigi õigusabi taotlemise menetlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla kinnipeetav Vello Kask (avaldaja) esitas
9. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, et vangla väljastaks talle soovitud hulgal paberit kohtumenetlustes osalemiseks ja käsikirjaliste koopiate tegemiseks (haldusasi nr 3-22-1083).
10. Tartu Halduskohus tagastas
11. mai
12. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusel puuduvad eduväljavaated ning kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.
13. Avaldaja esitas
14. mail 2022 Tartu Halduskohtu
15. mai
16. a määruse peale määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse.
17. Tartu Ringkonnakohus tagastas
18. mai
19. a määrusega avaldaja määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel, leides, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene, ning edastas avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. 2-22-8150 Ringkonnakohus selgitas, et avaldaja esitas koos määruskaebusega riigi õigusabi taotluse, märkides selles, et soovib riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks, kui seda soovitakse saada isiku muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks, esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kuna avaldaja esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine on seadusest tulenevalt maakohtu pädevuses, siis ei ole ringkonnakohus pädev seda taotlust lahendama.
20. Tartu Maakohus jättis
21. juuni
22. a määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata pädevuse puudumise tõttu. Maakohus edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks, kuna ringkonnakohus oli varem leidnud, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et kuigi avaldaja märkis taotletava riigi õigusabi liigiks isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise, siis lähtudes riigi õigusabi taotluses märgitud probleemi kirjeldusest, vajas taotleja riigi õigusabi haldusmenetlusest võrsunud probleemi lahendamiseks, st esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses. Alates
23. jaanuarist 2018 kehtiva RÕS § 10 lg 31 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses halduskohtule. Riigikohtu erikogu hinnangul tuleneb sellest seadusemuudatusest, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu
24. veebruari
25. a määrus kohtuasjas nr 3-21-3011, p 5). Ringkonnakohus on lähtunud taotlust maakohtule edastades üksnes taotluses ristikesega märgistatud taotletava riigi õigusabi liigist, taotlust sisuliselt hindamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine haldusmenetluses või halduskohtumenetluses esindaja saamiseks on RÕS § 10 lg 2 ja lg 31 kohaselt halduskohtu pädevuses. ERIKOGU SEISUKOHT
26. Erikogu hinnangul leidis maakohus õigesti, et taotlus saada riigi õigusabi haldusmenetlusest võrsunud vaidluse lahendamiseks, st esindamiseks halduskohtumenetluses, tuleb RÕS § 10 lg 2 alusel esitada halduskohtule. RÕS § 10 lg 2 sätestab, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Avaldaja märkis riigi õigusabi taotluses probleemi kirjelduse juures järgmist: „Kuna Tartu Vangla ei väljastanud kohtu toiminguteks ja käsitsi koopiate kirjutamiseks A4 100 lehte.“ Põhjenduses, miks avaldajal on vaja riigi õigusabi, märkis ta järgmist: „Puudub juriidiline haridus ja orienteerumine seadusandluses ning dokumentide vormistamisel/hankimisel.“ Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et lähtudes riigi õigusabi taotluses märgitud probleemi kirjeldusest, vajas avaldaja riigi õigusabi haldusmenetlusest võrsunud vaidluse lahendamiseks, st esindamiseks halduskohtumenetluses. Seega on riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtumenetluses esindamiseks RÕS § 10 lg 2 järgi halduskohtu pädevuses ning ringkonnakohtul puudus taotluse maakohtule edastamiseks alus.
27. TsMS § 711 lg 3 kohaselt tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Ringkonnakohtu
28. mai
29. a määruse haldusasjas nr 3-22-1083 2