Obsah (15)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 3111§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 144§ 484§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-100424 Tsiviilasi OÜ GS Core ha

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (1642,62 eurolt) alates 09.08.2022 määraga 19,9% aastas kuni põhinõude 1642,62 euro tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S. A. hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude katteks 370 eurot.
2. Välja mõista kostjalt S. A. hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (370 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta kostja S. A.e menetluskulud tema enda kanda.
4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 06.01.2022 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 05.04.2022 Viru Maakohtule hagi S. A. vastu võlgnevuse nõudes ja 06.05.2022 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ning kostja 09.05.2020 väikelaenulepingu nr xxxx, mille põhitingimused olid eeskätt järgmised: laenu summa oli 1800 eurot; viimase osamakse maksepäev oli 15.05.2026; lepingutasu oli 36 eurot; intressimäär oli 0,06 % päevas ja 19,9 % aastas; lepingu igakuine haldustasu oli 1,50 eurot; viivise määr oli 0,06 % päevas ja 19,9 % aastas; igakuise osamakse suurus oli 44,51 eurot; igakuiste osamaksete arv oli 72; laenu kogukulu oli 3240,78 eurot; igakuise maksepäev oli 15; esimese osamakse maksepäev oli 15.06.

1. Viimane kostjapoolse tehtud makse laekumine oli 12.04.2021 summas 44,51 eurot. Pärast seda pole kostja makseid teinud ehk alates 16.05.2021 algas viivitamine. Lepingu p 7.1 nägi ette, et lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Lepingu p 7.2 kohaselt on viivise määraks lepingujärgne intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Lähtudes lepingu p-st 9.3, lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitise tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt kantud tegelike kulutuste hüvitamist (sh võlgade sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Lepingu p 12.1 järgi on laenuandjal õigus laenusaaja makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. 29.07.2021 esitas pank kostjale temaga sõlmitud laenulepingute (sh lepingu nr xxxx) ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt oli kostja lepingute täitmisel maksetega viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning hoiatuse hetkeks moodustas kostja laenulepingutest tuleneva võlgnevuse summa 438,08 eurot, sh tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 167,05 eurot, tähtajaks tasumata intressid 208,25 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 18 eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivis ja meeldetuletuskirjade tasud) 44,78 eurot. Hoiatuse juhiti kostja tähelepanu asjaolule, et võlgnevuse põhiosale lisandub igapäevaselt jooksev viivis lepingujärgses määras. Pank andis kostjale viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.08.
2. Laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus oli summas 144,81 eurot. Pank hoiatas kostjat, et kui ta määratud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, ütleb pank kostja lepingud üles ning võõrandab lepingutest tulenevad nõuded inkassoettevõttele, ning lepingute ülesütlemisega muutub sissenõutavaks lepingutest tulenev summa koos võlgnevusega ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja ei asunud nõuetekohaselt käesoleva hagi lepingut täitma, samuti ei esitanud ta mingeid omapoolseid vastuväiteid ega põhjendusi selle kohta, miks ta panga ettepandult lepingut ei täida. 30.08.2021 laenulepingute (sh lepingu nr xxxx) ülesütlemise teatega ütles pank kostjaga sõlmitud vastavad lepingud erakorraliselt üles. Teates osundati, et laenulepingute ülesütlemine toob kaasa kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse, millega võivad kaasneda sissenõudmiskulud, ning pank loovutas 30.08.2021 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Põhiosa võlg on summas 1642,62 eurot ning see on kujunenud järgmiselt: 15,77 eurot (tasumistähtpäevaga 15.05.2021) + 16,03 eurot (tasumistähtpäevaga 15.06.2021) + 16,30 eurot (tasumistähtpäevaga 15.07.2021) + 16,57 eurot (tasumistähtpäevaga 15.08.2021) + laenujääk 1577,95 eurot (seisuga 15.09.2021). Intressi võlg on summas 119,97 eurot ning see on arvestatud järgmiselt: 27,24 eurot (tasumistähtpäevaga 15.05.2021) + 26,98 eurot (tasumistähtpäevaga 15.06.2021) + 26,71 eurot (tasumistähtpäevaga 15.07.2021) + 26,44 eurot (tasumistähtpäevaga 15.08.2021) + intress perioodil 16.08.2021-30.08.2021 summas 12,60 eurot (1577,95 eurot (so lepingujärgse maksegraafiku põhiosa jääk seisuga 15.09.2021) x 19,9 % (aastane intressimäär) / 360 (päevade arv) x 15 päeva = 13,08 eurot. Pank on selgitanud, et tegemist on kasutatava programmi eripäraga ehk kuna leping on lõpetatud ennelõunal, siis programm arvestab 14,5 päeva intressi.) Igakuise haldustasu võlg on 6 eurot: 15.05.2021-15.08.2021 igakuised haldustasud (4 x 1,50 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivis on hagi esitamise seisuga põhinõudelt (1642,62 eurolt) ja aastase viivismääraga 19,90 % arvestatuna 195,23 eurot (ajavahemikus 31.08.2021-05.04.2022). Kõnealusel juhul on puudunud alused, mis andnuks kostjale õiguse keelduda eelmärgitud tasumiskohustuste täitmisest (sh osaliselt). Seega on kostja õigusvastaselt rikkunud enda lepingujärgseid kohustusi ning on selle eest täielikult vastutav. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 12.05.2022

§ 3111lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult 12.05.2022 kättetoimetatud

§ 3111

lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt e-postiga, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 26.05.2022. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 30.08.2021 C AS poolt kostjale edastatud laenulepingu(te) ülesütlemise teate, milles kostjale teatatakse, et pank loovutas lepingulise võlanõude 30.08.2021 GS Core OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja C AS vahel 09.05.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 1642,62 eurot, tasumata graafikujärgsed intressiosamaksed perioodil 15.05.2021– 30.08.2021 summas 119,97 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 19,9% aastas põhinõudelt 1642,62 eurolt alates 31.08.2021-05.04.2022 kokku summas 195,23 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

§ 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise vastavalt hageja taotlusele alates 06.04.2022 – 08.08.2022 (k.a) 125 päeva eest, mis moodustab 111,95 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.08.2022 seisuga kokku summas 307,18 eurot (195,23 + 111,95). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 09.08.2022 edasiulatuv lepingujärgne viivis 19,9% aastas põhinõudelt kuni põhinõude 1642,62 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1335,44 eurot (1642,62 –307,18).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot (vt

§ 144p 7 koostoimes § 4842 ja § 172 lg 9) ning viivise menetluskuludelt.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 370 eurot (350 + 20).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik