KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-575 Ha

) § 52 lg 1 p 2), siis ei tekitanud see lõppotsusest sõltumatult mingeid õiguslikke tagajärgi ja seda saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. PT on antud kõrvaltingimusega koostada insolatsiooni analüüs. Kuivõrd insolatsiooni analüüsi tulemused selgusid alles ehitusloa menetluse käigus, siis saab PT-d vaidlustada koos ehitusloa andmisega. PT põhjal ei olnud 2

§ 52lg 2, HKMS § 6 lg 1).

Eelhaldusakti ülesanne on teatud küsimuste regulatiivne lahendamine selliselt, et nende juurde enam tagasi ei tulda. Ka eelhaldusakti resolutiivosa on igaühele kohustuslik, sh haldus- ja riigiorganitele (

§ 60lg 2).

Siduva menetlustoimingu vaidlustamist puudutav kohtupraktika (vt Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-17-2766, p-d 24–25.2) ei ole automaatselt laiendatav eelhaldusaktile. Vastasel juhul muutuks sisutuks eelhaldusakti kui edasist menetlust kindlaksmäärava haldusakti olemus. Isiku õiguste rikkumine võib selguda alles eelhaldusakti ja lõpliku akti koostoime tulemusena (vt Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-48-02). See ei mõjuta kaebetähtaja kulgemist, kuid seda tuleb kaaluda kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajate seisukohti tuleb seetõttu käsitada sisuliselt kaebetähtaja ennistamise taotlusena, st kaebajatel puudusid objektiivsed takistused kaebetähtaja järgimiseks, vaid tegemist oli subjektiivsetest asjaoludest tuleneva takistusega (s.o millal kaebajad said või võisid saada aru oma õiguste rikkumisest). Praegusel juhul sisaldas PT vaidlustamisviidet ja Riigikohus selgitas juba 14.05.2002 otsuses nr 3-3-1-25-02, et PT on ehitusloa suhtes reguleeriva iseloomuga haldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. PT-sid on kohtutes korduvalt vaidlustatud, mistõttu ei ole tegemist õigusselgusetu haldusaktiga, mille vaidlustamise võimalused ei ole teada. PT-ga määratakse kindlaks ehitusprojekti koostamiseks vajalikud tingimused (ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-d 1 ja 4). PT-ga seatud tingimused ei ole haldusakti lisatingimuseks

§ 53

lg 1 p 3 mõttes, s.o PT regulatiivsest osast, sh uuringute tegemise kohustusest, ei sõltu PT otsuse enda kehtivus. PT p-d 2.1 ja 2.2 ei ole lisatingimuse iseloomuga ning hoonestusala asukoht ja suurus kehtivad uuringutulemustest sõltumatult. Ehitusvaldkonnas ongi iseloomulik, et varasemas haldusaktis (planeeringutes, PT-s, ehitusloas) sätestatakse edasiste uuringute või analüüside tegemise kohustus (EhS § 26 lg 4 p 8, § 42 lg 4). Selliste uuringute tegemisest või tulemustest ei järeldu, et haldusakt, mis kohustas uuringut tegema, muutuks isiku õigusi rikkuvaks alles pärast uuringu tegemist või hakkaks uuesti kulgema kaebetähtaeg. Uuringuga tuleb arvestada järgmises menetlusetapis, praegusel juhul ehitusloa andmisel. PT vaidlustamise vajadus on lihtsasti välja selgitatav nii PT alusel kui ka kohtupraktikaga tutvudes. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku 3

§ 53

lg 1 p 2) või lisatingimus PT põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks (

§ 53lg 1 p 3) ning millal saabub PT kui eelhaldusakti vaidlustamise tähtaeg.

Kaebajad on PT vaidlustanud tähtaegselt. Kaebajad ei pidanud PT-d vaidlustama enne selle jõustumist, sest enne insolatsiooni analüüsi valmimist ei saanudki kaebajatel tekkida tõsikindlat veendumust oma õiguste rikkumisest. EhS § 34 p 2 võimaldab tunnistada PT kehtetuks, kui PT andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud. Ka sellest sättest ei tulene, et PT kehtetuse alus peaks selguma 30 päeva jooksul PT kättetoimetamisest. Insolatsiooni analüüsi puudumine oli objektiivne takistus tuvastada, kas PT-ga määratud hoonestusala paigutus rikub kaebajate õigusi. Insolatsiooni analüüsi tulemusi ei saa käsitada PT-st sõltumatuna. Analüüsist pidi selguma, kas PT-ga ettenähtud tingimused tagavad nõuetekohase insolatsiooni Luha tn 6 kinnistul (s.o kas PT-ga määratud ehitise asukoht ja ehitusmaht Väike-Toome tn 6 kinnistul varjutab Luha tn 6 kinnistut või mitte). Seetõttu määravad insolatsiooni analüüsi tulemused otseselt ehitusmahu piirid ja ehitise asukoha. Ehitusuuringud koostatakse selleks, et saada vajalikke andmeid nii ehitise planeerimiseks, projekteerimiseks kui ka ehitamiseks, mistõttu ei ole õige halduskohtu seisukoht, et uuringuga tuleb arvestada vaid PT järgmises menetlusetapis ehk ehitusloa väljastamisel. Kui insolatsiooni analüüsi tulemusel selgub, et PT-ga määratud ehitise asukoht ja/või kõrgus rikub kaebajate õigusi, siis ei saa PT-ga määratud hoonestusala asukoht ja/või ehitusmaht olla õiguspärane. EhS §-st 34 ei tulene, et PT kehtetuks tunnistamise menetluse võib läbi viia üksnes haldusorgani algatusel. Järelikult oli kaebajatel õigus esitada vaie PT kehtetuks tunnistamiseks. Pole alust väita, et PT oleks vaidlustatud hilinenult. Lisaks kehtivad PT viis aastat ja pole välistatud, et nende alusel võidakse Väike-Toome tn 6 kinnistule taotleda ehitusluba korduvalt. Oleks ebamõistlik, kui kaebajad peaksid samasisulist vaidlust pidama korduvalt. 12. Pärnu linn palub 26.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebus ei ole PT osas tähtaegne. Halduskohus järeldas õigesti, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Viide EhS § 34 p-le 2 ei ole asjakohane, sest PT andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ei ole muutunud. Ekslik on seisukoht, et insolatsiooni analüüsi tulemusi ei saa käsitada PT-st sõltumatult. Kohus selgitas õigesti, et PT-ga seatud tingimused ei ole haldusakti lisatingimus

§ 53lg 1 p 3 mõttes ning hoonestusala kehtib uuringutulemusest sõltumata.

13. Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrusega eemaldati kolmandate isikutena menetlusest KR ja RR ning kaasati kolmanda isikuna Väike-Toome tn 6 kinnistu uus omanik VS. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 79

lg 1 p 3 alusel tagastanud, vaid vaatas selle tervikuna läbi ja jättis rahuldamata (

§ 85p 4).

15. HKMS § 47 lg 2 kohaselt juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab mh kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast.

§ 75

järgi tuleb haldusakti peale vaie esitada üldjuhul 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. EhS ei näe PT vaidlustamiseks ette teistsugust tähtaega. Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse tühistamisnõude puhul HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2022 määrus nr 3-21-1361, p 15 ja seal viidatud varasem praktika).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul määrav, kas olukorras, kus vaiet lahendav haldusorgan on lugenud vaide tähtaegseks või vaide esitamise tähtaja n-ö vaikimisi ennistanud, on halduskohus sellega seotud (st kuivõrd vaide lahendamiseks, sh vaidetähtaja ennistamiseks on pädev haldusorgan, mitte kohus) või kontrollib halduskohus kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasust igal juhul sisuliselt ning kui kohus järeldab, et haldusorgan vaatas nt tähtaja rikkumisega esitatud vaide läbi õigusvastaselt, välistab see kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg 2 kohaldamise. Õiguskirjanduses on leitud, et see küsimus on vaieldav (nt E. Vene. HKMS § 47 kommentaar. – I. Pilving, K. Merusk (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, lk 202–203; E. Vene. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg: mõningad probleemid ja võimalikud lahendused. – Juridica 2007, nr 5, lk 308–309).
2. HKMS eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 755 SE) seletuskirjast (lk 15) nähtub, et HKMS §-s 47 on soovitud reguleerida seda, et isiku avaldus peab kohtueelses menetluses vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. See näib viitavat eesmärgile võimaldada halduskohtul teha täiemahulist kontrolli, mille varem kehtinud HKMS § 9 lg 3 välistas (st kui kohtueelses menetluses lahendati kaebaja taotlus sisuliselt, jättes selle osaliselt või täielikult rahuldamata, võis sama nõudega alati pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse). Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse sisulist hindamist toetavad mh õiguskindlusega seotud argumendid, sest eriti nn topeltmõjuga haldusaktide puhul kahjustaks mittetähtaegse vaide läbivaatamine või vaide esitamise tähtaja alusetu ennistamine kolmanda isiku usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu. Nagu juba märgitud, siis praegusega vastupidises olukorras, kus haldusorgan on tähtaja rikkumisele viidates vaide

§ 79

lg 1 p 3 alusel tagastanud või jätnud vaidetähtaja

§ 77alusel ennistamata, on kohtud vaide tagastamise õiguspärasust kontrollinud alati sisuliselt 5

§ 53

lg 1 p 2), mitte aga lisatingimusega haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks (

§ 53lg 1 p 3).

Isegi kui analüüsi tulemusel hiljem selgub, et Väike-Toome tn 6 kinnistule projektikohase elamu püstitamise korral ei oleks Luha tn 6 elamus insolatsioon enam vajalikul määral tagatud, ei mõjutaks see PT p 2.2 kehtivust, vaid annaks vastustajale üksnes aluse nõuda kavandatava elamu asukoha nihutamist ettenähtud hoonestusala sees. Kaebajad pidid oma õiguste rikkumist ja seega kohtusse pöördumise vajadust ilmselgelt mõistma mh põhjusel, et kaebajate endi hinnangul on naaberkinnistult Luha tn 6 kinnistule langeva varju n-ö talumispiiriks 1 m kinnistu piirist ning kaebajad seostavad oma õiguste rikkumist mitte Luha tn 6 kinnistul asuvas elamus päikesevalguse ülemäärase varjamisega, vaid kinnistu hooneteta osa, Väike-Toome tn 6 poole jääva piiri lähedal asuvate terrassi ja kasvuhoone ning osaliselt elamu katusele paigaldatud päikesepaneelide varjutamisega. Samas oli PT p 2.1 kohaselt insolatsiooni analüüsi esitamise kohustuse eesmärgiks selgelt üksnes veenduda, et normidele vastav insolatsioon on tagatud Luha tn 6 elamus. 20. Kuna kaebajad pidid oma õiguste rikkumist mõistma juba alates PT teatavaks tegemisest, siis tulnuks vaie vastustajale või kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 20.11.2020. Seega on 28.11.2021 vaie esitatud olulise hilinemisega. PT vaidlustamise tähtaega ei mõjuta kuidagi see, et EhS §-s 34 sätestatud pädeva asutuse õigus PT kehtetuks tunnistamiseks ei ole seotud ühegi 6

§ 44

lg 1 alusel PT menetluse uuendamist ja selle taotlemist

§ 44lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul.

21.

§ 77

kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada

§-s 34 sätestatud tingimustel.

§ 34

lg 1 järgi võib haldusorgan tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Samas tuleneb

§ 34

lg-st 3, et mõjuvast põhjusest sõltumata ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsusega nr 3-5.4/591 väljastatud PT p 2.2 vaidlustamiseks tulnuks vaie või kaebus esitada hiljemalt 20.11.2020 ning PT p 7 sisaldas ka korrektset vaidlustamisviidet, kuid kaebajad esitasid vaide 28.11.2021 ehk enam kui aasta pärast vaidetähtaja möödumist, siis ei oleks vastustaja

§ 34lg 3 kohaselt saanud vaide esitamise tähtaega ühelgi juhul ennistada.

Järelikult ei saa PT p 2.2 tühistamiseks esitatud nõude osas kaebetähtaja kontrollimisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 08.03.2022 kaebus on PT p 2.2 vaidlustamist puudutavas osas esitatud tähtaja olulise rikkumisega ja kuna kaebajad ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, siis tuli haldusasja menetlus selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ringkonnakohus juhib siiski kaebajate tähelepanu, et kuigi nad ei saa praeguses asjas enam vaidlustada PT p-i 2.2 (s.o Väike-Toome tn 6 kinnistu hoonestusala suurust ja asukohta), on neil ehitusloa vaidlustamise raames siiski võimalik esitada vastuväiteid naaberkinnistule kavandatava elamu paiknemisele hoonestusala piires, kui see kahjustab ülemääraselt nende õigusi.
2. Eelneva põhjal jääb MK, HJ ja SJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määrus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 7