) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 2 2-21-141468 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Elisa Teleteenused AS esitas 13.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 286,10 euro saamiseks. Kohus tegi 17.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 25.02.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.03.2022 määrusega edastas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. 08.03.2022 määrusega andis Harju Maakohus hagejale tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuda täiendav riigilõiv. Hageja esitas 23.03.2022 Harju Maakohtule hagi A. R.´i vastu põhivõla 72,63 euro, kahjuhüvitise 99 euro, sissenõudmiskulu 29 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 90,79 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja hageja vahel 23.10.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust, mille alusel osutas hageja kostjale teenust Elisa Klassik: Internet-S, Wi-Fi teenus ja modemi rendi teenuse kasutamine. Kostjal oli kohustus hageja poolt osutatud teenuste eest tasuda, kuid seda kohustust kostja ei täitnud. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on A. R.´ile 17.12.2021 ja 22.12.2021 üritanud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressil xxxx ning 06.01.2022 ja 03.02.2022 e-posti aadressil xxxx, kust on dokumendid tagastatud muul põhjusel. Kohus saatis 03.02.2022 teavituse e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kust puudub vastus. 17.01.2022 on kostjale saadetud makseettepanek e-posti aadressil xxxx, kust puudub kättesaamise kinnitus. Kostja kinnitas 06.01.2022, et aadressid xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx on kehtetud. Kostja kinnitas, et tal puudub kindel elukoht, dokumendid soovis e-posti aadressile xxxx. Piirivalveameti Põhja prefektuur on vastanud 31.01.2022 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed A. R.´i praeguse asukoha kohta. 3 2-21-141468 Kostjale on menetlusdokumendid
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja hageja vahel sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 291,42 eurot, s.h põhivõlgnevuse 72,63 euro, kahjuhüvitise 99 euro, sissenõudmiskulu 29 euro ja viivise 90,73 euro väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt
mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt (171,63 eurot) alates 24.03.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 291,42 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 100 euro ja lepingulise esindaja tasu 105 euro, kokku 205 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud. Vastavalt
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Hageja on maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes
lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 60 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd (tegemist on masshagiga) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 60 eurot, kokku 160 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 2-21-141468 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.