Obsah (5)
§ 231§ 5§ 173§ 174§ 164KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4760 Tsiviilasi V. ja M. H.i hagi K.
§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. RAKE uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt. 24. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: • eluasemekulu 2x143 eurot – osaliselt põhjendatud. Hagiavalduses on hagejad näidanud eluasemekulusid 40 euro suuruses summas, 01.11.2021 menetlusdokumendis on hagejad märkinud, et kuna hagejate ema oma laenuga ostetud korterit, siis on on analoogse korteri üürihind 430 eurot, millest hagejate osa moodustab kasutuseeliste näol 286 eurot. Kostja on nõustunud 40 euro suuruse eluasemekuluga, siis kasutuseeliste väärtuse kohta kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Hagejate ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema tasub igakuiselt laenulepingu nr xxxx alusel tagasimakseid 215,05 eurot (tlk 93-93 pöördel). Kui sellele lisada kommunaalkulud hagiavalduses esitatud ulatuses, teeb see hageja kohta 111,69 eurot. Kohus peab nimetatud ulatuses eluasemekulud põhjendatuks. • kulud toidule kodus 2x180 eurot – osaliselt põhjendatud. Hageja I on koolilaps, kes saab tasuta koolitoitu. Hageja II käib lasteaias, kus on samuti toitlustus. Kohus nõustub, et hoolimata toitlustusest koolis ja lasteaias, vajavad hagejad süüa ka kodus kasvõi hommikuti ja õhtuti ning kindlasti nädalavahetustel. Võttes arvesse lapse vanust ning kehalist aktiivsust (hagejad käivad ujumistrennis), peab kohus mõistlikuks toidukuluks kuus 150 eurot. • Kulutused riietele ja jalanõudele hageja I 70 eurot ja hageja II 75 eurot – põhjendatud, arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et lapsed on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada hageja I 70 ja hagejale II 75 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued ning aegajalt on võimalik kasutada ostetud riideid ka paar hooaega järjest. • kulutused hügieenile 2x30 eurot - Põhjendatud osaliselt, kohus on seisukohal, et igal inimesel on vaja ennast pesta, milleks kulub seepi ja šampooni, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kulu lapse hügieeni eest hoolitsemiseks kuus kokku 15 eurot. • juuksur 2x10 eurot – põhjendatud, reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris. • Trennikulu hageja I 60 eurot ja hageja II 35 eurot – põhjendatud osaliselt, hageja pangakonto väljavõttes nähtub, et hageja II on vahetanud spordiklubi ning MTÜ O esitab arveid summas 32,50 eurot. Seega põhjendatud on trennikulu hageja I osas 60 eurot ja hageja II osas 32,50 eurot. • Hageja I keelekursus 25 eurot – ei ole põhjendatud, sest alates 11.06.2021 (tlk 73) ei ole keelekursuse eest kostja enam tasunud ning tasumine ei nähtu ka hageja I ema pangakonto väljavõttest. • Hageja II huvialaring 20 eurot – ei ole põhjendatud, sest esitatud tõenditest nähtub, et alates 17.06.2021 ei ole hageja II huvialaringi eest enam tasutud (tlk 88 pöördel). • Hageja I koolitarbed 15 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole • Hageja II raamatud ja mänguasjad 50 eurot – osaliselt põhjendatud, 4,5 aastane laps vaieldamatult vajab oma arenguks mänguasju ja arendavaid raamatuid, kuid neid ei pea ostma iga kuu, mistõttu peab kohus mõistlikuks mänguasjade ja raamatute kuluks 20 eurot kuus • Hageja I kooli sissemaks 40 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole 6
(10)• Hageja II lasteaia sissemaks 10 eurot – põhjendatud, vaidlust ei ole • Tervishoiukulud hageja I 30 eurot ja hageja II 50 eurot – osaliselt põhjendatud. Kohus nõustub, et lapsed vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks vitamiine, kohus peab põhjendatud tervishoiukuluks mõlema hageja osas 15 eurot.
- Kõige eeltoodu alusel on hageja I põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 486,69 eurot ja hageja II põhjendatud ülalpidamiskulu 439,19 eurot.
- Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
- jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
- märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
- jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
- juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
- juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju osaleb kostja hageja ülalpidamisel vahetult. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vähemalt alates 2020.aasta veebruarist on hagejad kostjaga keskmiselt kaheksa
(8)päeva kuus (tlk 1, 43 pöördel). 03.01.2022 kostja menetlusdokumentist nähtub, et hagejate vanemate vahel käimas vaidlus hagejate suhtes suhtluskorra määramiseks ning nimetatud kohtuasjas on maakohus 02.12.2021 määranud esialgse õiguskaitse korras, et kostja võtab paarisnumbriga nädalatel hagejad enda juurde teisipäeval peale kooli ja lasteaeda ning viib lapsed ema juurde tagasi sama päeva õhtul kella 20.00-ks ning paaritunumbriga nädalatel lapsed enda juurde neljapäeval peale kooli ja lasteaeda ning viib lapsed kooli ja lasteaeda esmaspäeval. See tähendab, et käesolevalt veedavad hagejad kostjaga ligikaudu 8 ööpäeva, s.o ligikaudu 26%. See tähendab, et selles ulatuses osutab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult vähemalt eluasemekulude ja söögikulude, sh hügieeni- ja tervishoiukulude osas. 28. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibib kostjaga keskmiselt 26% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude, toidukulude, hügieenikulude, tervishoiukulude osas. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud kulusid hageja osas vähendada 26%, kuna isa kannab sel ajal kõnealuseid kulusid. 7
(10)Kostja väidab, et ajal, mil hagejad on tema juures, katab ta kõik laste kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul iga hageja toidule tema juures viibimise ajal 93,60 eurot. Kostja eluasemekulud on kuus kokku 775,97 eurot, millest hagejate osa on 201,75 eurot (tlk 104 pöördel). Hagejad ei ole vaidlustanud kostja eluasemekulusid. Küll aga leiab kohus, et need ei ole põhjendatud, sest kostja on arvestanud kogukulust 26%, kuid jätnud arvestamata selle, et nimetatud summa tuleks jagada kõigi eluaset kasutatavate isikute arvuga. Kui eeldada, et kostja jagab eluaset ainult hagejatega, tuleks kostja eluasemekulu 775,97 eurot jagada kolmega (hagejad ja kostja) ning seejärel arvestada hagejate sealviibimise ulatusele vastav summa, s.o 67,25 eurot (775,97/3 x 26/100). Kuna kostja ei ole välja toonud kostja kulusid hagejate riietele, hügieenile, tervishoiule ja raamatutele/mänguasjadele kostja juures viibimise ajal, lähtub kohus eelnevalt tuvastatud nimetatud kuludest, mis on vastavalt 18,20/19,50 eurot riided, 3,90/3,90 eurot hügieenitarbed, 3,90/3,90 eurot tervishoiukulud, raamatud ja mänguasjad 5,20 eurot. Samuti, kuna kostja on vaidlustanud hagejate söögikulu 180 eurot ning kohtu hinnangul on mõistlikuks toidukuluks 150 eurot hageja kohta, siis moodustaks hagejate toidukulu kostja juures viibimise ajal 39/39 eurot. Seega tuginedes eeltoodule on kostja kulud hagejate tema juures viibimise juures kokku 271 eurot (2x67,25 + 18,20 + 19,50 + 4x3,90 + 2x39 + 5,20). Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuiste kulude koosseis eluaseme-, söögi-, transpordi-, hügieeni- ja olmekulude, tervishoiukulude ja vabaajakulude osas ema juures – eluasemekulu 2x82,65 eurot, söögikulu 2x111 eurot, hügieenikulud 2x11,10 eurot, tervishoiukulud 2x11,10 eurot, millele lisanduvad hagejate trennikulud 60/32,50 eurot+ juuksur 2x10 eurot + koolitarbed 15 eurot + kooli sissemaks 40 eurot + lasteaia sissemaks 10 eurot, raamatud ja mänguasjad 14,80 eurot, s.o kokku 624 eurot. Hageja I igakuised kulud on kokku 473,10 eurot (hageja I ema 340,85 eurot ja isa kulu 132,25 eurot hageja I osas kokku) ja hageja II kulud on kokku 421,90 eurot (hageja II ema 283,15 eurot ja isa kulu 138,75 eurot hageja II osas kokku). 29. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et hagejale riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot kummagi hageja kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Hagejale I mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 453,66 eurot kuus ning vastavast summast hagejale I kuuluva peretoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 413,10 euro (473,10 – 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 206,55 eurot kuus (413,10/2). Kuna nõue on esitatud hageja I isa vastu ning lapse isa kandis hageja I kulusid vahetult arvestuslikult summas 132,25 eurot, kuid kuna kostja on taotlenud mõista hagejate kasuks välja kokku 300 eurot (tlk 114 ja 114 pöördel) ning kohus lahendab hagi poolte taotluste alusel (
§ 5lg 1) on hagejal I elatisnõue põhjendatud 150 euro ulatuses.
Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise summas 150 eurot alates 25.03.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. 8
(10)Hagejale II mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 421,90 eurot kuus ning vastavast summast hagejale II kuuluva peretoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 361,90 euro (421,90 – 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja II põhjendatud kulutusi summas 180,95 eurot kuus (361,90/2). Kuna nõue on esitatud hageja II isa vastu, kuid kuna kostja on taotlenud mõista hagejate kasuks välja kokku 300 eurot ning kohus lahendab hagi poolte taotluste alusel (
§ 5lg 1), on hagejal II elatisnõue põhjendatud 150 euro ulatuses.
Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise summas 150 eurot alates 25.03.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
- Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5 sätestatut. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et elatist tuleb vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, sest kostja katab hagejate vajadused vahetult. Kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja I ja II kasuks välja elatis 150 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks 150 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
- Hagejate nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud 2020.aasta detsembris elatist kokku 300 eurot, 2021.aasta jaanuaris 300 eurot, 2021.aasta veebruaris 400 eurot, 2021.aasta märtsis 200 eurot ja 2021.aasta aprillis 200 eurot, ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx iga kalendrikuu 10-ks kuupäevaks. Menetluskulude jaotus 33.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 164
lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus kindlaks määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda
§ 164lg 1 alusel.
Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 9
(10)Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.03.2022 kohtuotsus. 10
(10)