ASJAOLUD
lg 2 p 1 alusel tagastada pool tema poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust hageja kontole EE892200221054674342 Swedpangas ja kostja palub tagastada pool tema poolt vastu tasutud riigilõivust kostja kontole EE142200221069843582 Swedpangas. Lepinguosalised kinnitavad, et nad on teadlikud seadusega sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest sealhulgas sellest, et 1) kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alusel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel; 2) kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kinnitava kohtumääruse, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses, kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub; 3) kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses 2 Tsiviilasi nr 2-21-13322 tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.3. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et muutis kinnitatava kompromissi numeratsiooni tulenevalt resolutsiooni numeratsioonist. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 5.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet sõlminud, vaid leppinud kokku, et nende poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja kontole EE892200221054674342 Swedpangas ja kostja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastaist kostja kontole EE142200221069843582 Swedpangas.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 25.08.2021 riigilõivu 800 eurot ja kostja tasus 21.09.2021 vastuhagilt riigilõivu 200 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb pooltele tagastada hagiavalduselt ja vastuhagilt tasutud riigilõivust pool, see on vastavalt 400 eurot ja 100 eurot ning kanda poolte poolt taotletud pangakontole. 7.
Vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.