← Eesti

2-22-2018/20

Obsah (8)§ 187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2018 Tsiviilasi D. V. hagi K.

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. D. V. (hageja) esitas Harju Maakohtule 07.02.2022 hagiavalduse K. S.i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on poolte vahel 09.01.2019 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 7000 eurot. Kostjale on hagimaterjalid ja Harju Maakohtu 25.03.2022 kohtumäärus kätte toimetatud 31.05.
  2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista 2 kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas hageja menetluskuluks riigilõiv. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kandnud muid menetluskulusid. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel taotlenud menetlusabi hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks. Kohus on 25.03.2022 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse, andnud hagejale menetlusabi ning vabastanud hageja täielikult hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 630 eurot maksmisest.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesolevas tsiviilasjas jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hageja vabastatud hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivu summas 630 eurot tasumisest, kohus rahuldas hagiavalduse ja jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 630 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt

§ 179

lg 1 ja

§ 190

lg 3 järgi riigituludesse välja 630 eurot riigilõivu, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kostjal tuleb

§ 179

lg 5 kohaselt tasuda 630 eurot riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning kostjal tuleb

§ 179

lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.