S § 121 lg 2 p 2, 3 ning KarS § 136 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
K.t võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga telefoninumbril 660 6077, nõustamisaja broneerimiseks ning nõustamisel osalemiseks vähemalt 5-l korral ning osalema tugiliini nõustaja poolt määratud sotsiaalprogrammis (mis muuhulgas puudutab vanemlike oskuste parandamist). 3.
4. Asitõenditena ning salvestistena kriminaalasjas olevad 2 DVD-plaati – jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
Tulenevalt
§-st 385 p-st 10 ei ole määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS: Harju Maakohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt on O. K. suhtes alustatud kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 136 lg 1 tunnustel selle kohta, et 10.03.2022.a kella 21.00 paiku viibides korteris aadressil Xxxx, väänas tema oma kasupoja D. A.i käsi, millega tekitas kannatanule D. A.ile füüsilist valu. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise teise isiku suhtes, ajavahemikul 14.03.2022.a – 27.03.2022.a eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, viibides korteris aadressil Xxxx, haaras oma kasupoja D. A.i kätest kinni ja suurus vastu diivanit, millega tekitas kannatanule D. A.ile füüsilist valu ja kehavigastusi – verevalumid kätele, seejärel haaras jõuliselt oma abikaasa O. K. kätest kinni ja tõukas teda, millega tekitas kannatanule O. K.le füüsilist valu ja kehavigastusi – verevalumid kätele. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise teise isiku suhtes, 27.05.2022.a ajavahemikul 22.30 kuni 22.45, viibides korteris aadressil Xxxx, lõi korduvalt oma kasupoega D. A.it lahtise käega vastu pea ja vastu näo piirkonda, väänas seejärel D. A.i paremat kätt ja lõi teda käega vastu kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule D. A.ile füüsilist valu ja kehavigastusi – verevalumid näo ja kaela piirkonnale. Oma tegevusega tekitas O. K. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt lähi – või sõltuvussuhetes, st pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi sätestatud kuriteo. Samuti tema, ajavahemikul 14.03.2022.a – 27.03.2022.a, eesmärgiga võtta teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabadus, pani aadressil xxxx, asuva korteri ukse lukku, kus viibisid O. K. ja alaealine laps D. A. ning jättis neid korterivõtmeta, võttes viimastelt võimaluse avada ust ja lahkuda korterist. Oma tegevusega pani O. K. toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, st pani toime KarS § 136 lg 2 järgi sätestatud kuriteo. Prokurör märgib, et kriminaalmenetlusega on kogutud järgmised tõendid. Tunnistaja S. A. K., kes on politseiametnik, on üle kuulatud ning kelle ütlustest selgub, et 27.05.2022.a, olles patrullis, said nad paarilisega väljakutse Xxxx tänavale, kus mees on läinud lapsele kallale. Sündmuspaigal oli naine O. K. ja laps D. A.. Lapsel oli näo piirkonnas välised vigastused (punetav põsk, ninal kriimustused). Korteri uksele koputades vastas sellele O. K., kes oli silmnähtavalt joobes. Tal paluti kaasa tulla ning O. paigutati politseibussi. Kannatanu O. K. on selgitanud, et 27.05.2022.a xxxx olid nad kõik kodus, abikaasa O. K. ja poeg D. A., kell oli umbes 22.45 ja nad hakkasid minema magama. Telekas mängis kõvasti ja poeg läks seda O.ile ütlema, sellest tekkis sõnelus. O. tõusis ja lõi poega D.t mitu korda näo ja kaela piirkonda. Kannatanu läks vahele. Kannatanu märkas, et pojal on ninal marrastus ja ninast jookseb verd. Varasemalt on ka konflikte olnud, eriti siis kui abikaasa on joobes. Hilisemates ütlustes kannatanu täpsustab, et Eestisse tuli ta koos pojaga 10.03.2022.a, abikaasa oli varem. Samal päeval pesi poeg nõusid ja abikaasale see ei meeldinud, kuidas ta pesi ning väänas poja käsi. Vahemikul 14.30 kuni 27.03 poeg tülitses abikaasaga ja abikaasa tõukas poja diivanile, poeg karjus ja oli näha, et tal on valus. Samuti tõukas abikaasa teda, tekitades kätele sinikaid. Ta otsustas lahkuda koos pojaga, pani asjad kokku, kuid abikaasa läks tööle ning pani ukse lukku. Tema jäi koos pojaga korterisse, tal ei olnud võtit, et välja saada. Ta ei helistanud politseisse, kuid ta leiab, et abikaasa võttis temalt liikumisvabaduse. 27.05.2022.a ta tarvitas natuke alkoholi koos abikaasaga, poeg ütles, et telekas mängib kõvasti ja see segab teda. Abikaasal ja pojal tekkis tüli ja abikaasa lõi poega. Abikaasa halvustas poega ja vastupidi. Abikaasa lõi uuesti poega, korduvalt. Kannatanu läks vahele ja ta helistas politseisse. Kannatanu on saatnud ka pildid poja vigastustest uurija meilile ning need on lisatud materjalide juurde. Kannatanu D. A. (sünd xxxx) on samuti andnud omapoolsed selgitused, millised on videosalvestatud. Kriminaalmenetlusse puutuvalt on ta selgitanud, et politsei käis hiljuti nende juures. Ta oli palunud, et teleka heli maha keeratakse ja sellest tekkis tüli kasuisaga. Kasuisa hakkas teda solvama ja seepeale hakkas kannatanu vastu ütlema ning kasuisa hakkas peksma teda. Peksis mitu korda rusikatega ja peopesadega, näkku ja vastu kaela. Kannatanu näitab salvestusel ka oma vigastusi ja viitab, kuhu teda löödi (parem silm, ninajuur). Kannatanu tundis valu, kui kasuisa teda peksis. Ema hakkas teda kaitsma ja kutsus politsei. Ka varasemalt on olnud sarnaseid juhtumeid, kus kasuisa andis talle võmmu. Ta selgitab, et on olnud umbes kolm kuud Eestis. Konflikti käigus pani kasuisa tema ja ema korterisse luku taha ja ei lasknud välja, kuna arvas, et 2 nad lahkuvad. Materjalide juures on isiku läbivaatuse protokoll D. A.i vigastustest ja juurde lisatud fotod. Neilt on näha, et kannatanul on nina peal punetus, kriimustus, põsel, silma all ja oimu piirkonnas on hematoomid. Asitõendina on vaadeldud salvestist – kõne Häirekeskusesse, kus on kirjeldatud sündmust ja palutud abi xxxx tn. Indikaatorvahendiga on fikseeritud O. K. joove väljahingatavas õhus – 0,42 mg/l kohta. 28.05.2022.a kell 01.17 on O. K. kinni peetud ja vabastatud 28.05.2022.a kell 14:50. Kahtlustatav O. K. tunnistab oma süüd osaliselt. Kinnitab, et oli perega kodus, ta tarvitas koos abikaasaga alkoholi. D. hakkas rääkima, et teda segab telekas, nad elavad ühetoalises korteris. Kahtlustatav oli voodis ja hakkas pojaga riidlema, poeg solvas teda. Kahtlustatav ei suutnud end vaos hoida ja lõi lahtise käega. Täpsustavate ütluste käigus kahtlustatav selgitab, et korterisse pani kannatanud luku taha, et nad ära ei läheks, võttis kaasa kõik võtmed, õhtul koju tulles avas korteriukse. D. osas lisab, et ta solvas kahtlustatavat ja seetõttu kasutas vägivalda. Kahetseb, et ei suutnud end vaos hoida. Prokurör toob välja, et O. K.le on kahtlustus esitatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 136 lg 2 järgi. KarS § 136 lg 2 näeb ette sanktsioonina vangistuse ühest aastast kuni viie aastani, tegemist on teise astme kuriteoga, kus on ette nähtud vangistuse alammäär. Sellises olukorras tuleb
lg 1 alusel taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist kohtult, kui muuhulgas kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Lõpetamise taotlemiseks on vajalik üksnes kahtlustatava nõusolek, kuid antud asjas on ka kannatanu avaldanud kirjalikult oma seisukoha, milline on lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Eestis ei ole O. K. kantud karistusregistrisse. O. K. on andnud nõusoleku, et tema andmed edastatakse Ohvriabisse, Vägivallast vabaks Tugiliinile nõustamiseks. Prokuratuur on vestelnud pikalt kannatanu O. K.ga ja selgitanud võimalikke menetluslikke variante ning samuti kuulanud ära tema enda seisukohta. Ta on avaldanud, et jätkab kooselu ja soovib probleemidele lahendused leida. Tema väitel abikaasa soovib saada abi mingil viisil nõustamise näol. Samuti on prokurör järeldanud vestlusest kannatanuga ja ka ülekuulamisest D.ga, et elades xxxx, oli aktsepteeritud kasvatusviis, mis võis hõlmata ka füüsilist karistamist, mis aga Eestis pole lubatud ja on seadusvastane. Vestluses O. K. püüdis ta samuti selgitada juhtunut nn pehmemas versioonis, mis on ilmselt mõneti selgitatav, et kaitsta oma peret, kuid samas mõistis, et igal teol on tagajärg ning ausa inimesena ta aktsepteerib seda. Kaaludes kriminaalmenetluse materjale ja ka vestlust kannatanuga, asub prokuratuur seisukohale, et otstarbekam on kasutada oportuniteedi printsiipi ning kohustustena muuhulgas kasutada nõustamist ning ka vanemlike oskuste parandamist. Tegemist on osaliselt sõja eest pakku tulnud perekonnaga, kes püüavad kohaneda nende jaoks siiski võõra kultuuri ja riigiga. Neil tuleb õppida, kuidas toime tulla uues keskkonnas ja uue riigi reeglitega. Samuti tuleb arvestada siinjuures, et uues keskkonnas kohanemine ja mõistmine, millised on seadused ja lubatud kasvatusmeetodid, võtab aega ning lisaks on vajalikud ka teadmised. Prokuröri hinnangul on antud olukorras ratsionaalsem võimaldada parandada vanemlikke oskusi ja saada nõustamist, et oleks oskus konfliktolukordi paremini ning turvalisemalt lahendada. Samuti on võimalik selle raames saada aru, mis on eluterved ja toetavad kasvatusmeetodid. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. 3 Seega juhindudes
lg-st 1 taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22231501755 kriminaalmenetluse ning kohustada O. K.t võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril 660 6077, nõustamisaja broneerimiseks ning nõustamisel osalemiseks vähemalt 5-l korral ja ning osalema tugiliini nõustaja poolt määratud sotsiaalprogrammis (mh vanemlike oskuste parandamine). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 29.05.2023.a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 136 lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 5 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 3 alusel
lõike 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud.
lõike 2 punktides 4–5 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava O. K. suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav O. K. on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega
O. K. süü antud kriminaalasjas ei ole suur, ta on nõus osalema Sotsiaalkindlustusameti nõustaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis mh puudutab vanemlike oskuste parandamist ja mille raames on võimalik O. K. aru saada, mis on eluterved ja toetavad kasvatusmeetodid ning parandada oma oskusi konfliktolukordade turvalisemal lahendamisel. Samuti arvestades seda, et O. K.l puuduvad Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalkaristused ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuritegude toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tingimata isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva kohustuse määramine. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on O. K.
lg 2 p 5 alusel kohustatud võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga telefoninumbril 660 6077, nõustamisaja broneerimiseks ning nõustamisel osalemiseks 4 vähemalt 5-l korral ning osalema tugiliini nõustaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis muuhulgas puudutab vanemlike oskuste parandamist.
Asitõenditena ning salvestistena kriminaalasjas olevad 2 DVDplaati jäävad kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
Kohus selgitab, et
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.