← Eesti

2-20-2795/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots Määruse kuupäev

  1. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2795 Tsiviilasi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri hagi Assets Club OÜ vastu nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning hüvitise ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): OÜ Sillen Konsultatsioonid (registrikood 10725000, pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Friedenthal ja Madis Saar Kostja (vastustaja): Assets Club OÜ (registrikood 12140775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi 2022 otsus ja kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  5. hageja loobub kõigist tsiviilasjas nr 2-20-2795 kostja vastu esitatud hagi esemeks olevatest nõuetest, 1.
  6. poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-2795 jäävad nende endi kanda.
  7. Tsiviilasja nr 2-20-2795 menetlus lõpetada.
  8. Tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, st 1260 eurot OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pangakontole EE
  9. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv.
  10. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kahe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  11. OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas
  12. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi Assets Club OÜ (kostja) vastu nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning hüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahel
  13. veebruari 2012 kuupäeva kandev nõudeõiguse loovutamise leping (edaspidi: leping) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 150 000 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja tõi esile järgmist: - - - - - maakohtu
  14. aprilli 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1217 kuulutati välja võlgniku pankrot; lepingu p 1 sisaldab avaldust, et lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on võlgnikul (loovutaja) sissenõutavaks muutunud nõue Sihtasutuse PJV Hooldusravi vastu summas 200 000 eurot. Kostja (omandaja) kohustus tasuma vaid 50 000 eurot osadena hiljemalt
  15. detsembriks 2014, mis kahjustab võlausaldajate huve; asjaga seotud isikute kirjavahetus
  16. aprillist kuni
  17. maini 2012 kinnitab, et leping allkirjastati peale
  18. maid 2012, kuid enne
  19. juulit 2012, mil kostja omandas võlgniku osa, mis moodustas 100% võlgniku osakapitalist; võlgniku ainuosanik oli
  20. jaanuarist 2011 –
  21. juulini 2012 PJV Hiiu Ravikeskus AS ning alates
  22. juulist 2012 on kostja. Ühtlasi oli kostja
  23. aprillist –
  24. juulini 2012 PVJ Hiiu Ravikeskus AS-i ainuaktsionär. Ajavahemikul
  25. aprill –
  26. juuli 2012 oli kostja läbi PVJ Hiiu Ravikeskus AS-i kaudselt võlgniku osanik ning need juriidilised isikud moodustasid kontserni. Seega oli tehing sõlmitud lähikondsete vahel pankrotiseaduse § 117 lg 2 p-de 2 ja 5 ning § 117 lg 3 tähenduses; leping on sõlmitud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, sest see allkirjastati peale
  27. maid 2012, kuid enne
  28. juulit
  29. Ajutine haldur määrati
  30. augustil
  31. Võrrelda tuleb tehingu tegemise ja sõlmimata jätmise korral võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosust. Võlgnik kahjustas lepinguga teadlikult võlausaldajate huve, sest ta loovutas 200 000 euro suuruse nõude lähikondsele 50 000 euro eest. Vastava nõude eest omandas kostja võlgniku osa, mille eest PJV Hiiu Ravikeskus AS oli
  32. jaanuaril 2011 tasunud 2 428 643 eurot. Võlgnikul olid teised võlausaldajad, mistõttu lähikondsega turutingimustele mittevastava tehingu tegemise puhul tuleb eeldada teiste võlausaldajate kahjustamise soovi. PJV Hiiu Ravikeskus AS omandas vastava tehinguga ka nõude võlgniku vastu summas 37 330 060,09 krooni (2 385 825,68 eurot), nõude loovutamise tegelikust väärtusest neli korda odavama hinna eest; lepingu esemeks olevat nõuet kasutati võlgniku osa omandamise tehingu järgselt ja vastav nõue on lõppenud, seega on kostja kohustatud hüvitama tehingu alusel saadud väärtuse 150 000 eurot. 2

(3)
  1. Kostja vaidles hagile vastu.
  2. Maakohus jättis
  3. märtsi 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kostja vaidles kaebusele vastu.
  5. Pooled esitasid
  6. augustil 2022 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
  8. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
  9. Kohtumääruse resolutsioonis on piisav märkida kompromissi tingimused, mida kajastavad kompromissilepingu dokumendi p-d 2.1.1 ja 2.1.
  10. Järgnevad p-d 2.1.3 ja 2.1.4 ei vaja kohtu poolt kinnitamist, vaid need on poolte kokkulepped kompromissi siduvuse ja esitamise tingimuste kohta. Samuti pole vaja kohtumäärusele lisada kompromissi lisa (jõustamiskokkulepe), mille allkirjastamine oli kompromissi kohtule esitamise tingimus. Kohus kontrollis, et kõik jõustamiskokkuleppe projektis märgitud isikud on selle digitaalselt allkirjastanud
  11. augustil
  12. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 2520 eurot, seega kuulub tagastamisele 1260 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.
  13. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Kulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
  14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  15. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.