Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue J. J. (hageja) esitas 17.12.2021 hagi A. L.i (kostja) vastu kahju nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille alusel kostjale kuuluv firma L OÜ teostab hagejale kuuluval kinnistul aadressil xxxx ehitustööd. Enne ehitustööde alustamist oli vaja tellida rekonstrueerimise projekt. Hageja ja kostja leppisid
Puudub vaidlus ka selles, et lepingu täitmiseks on hageja kostjal sularahas üle andnud 6500 eurot.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlus on käsunduslepingus kokkulepitud teenuse ulatuses. Hageja väitel pidi kostja korraldama eelprojekti ja põhiprojekti koostamise ning ehitusteatise saamise, kostja väitel oli kokkulepe vaid ehitusteatise saamiseks vajalike tegevuste osas. Pole vaidlust, et hagejale kuuluva kinnistule Xxxx on ehitusteatis väljastatud, sest 08.06.2021 on ehitisregistri poolt väljastatud hagejale ehitusteatis nr 2111201/15567 (tl 39-77), vastavalt millele hagejale oli lubatud elumaja aadressil Xxxx rekonstrueerida. Ehitusteatise saamiseks oli esitatud 3 dokumenti: - kohvik elamu rekonstrueerimise eelprojekt 404-21; geoplaan nr 21034; nõusolek. Pooltevahelise lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda
P OÜ poolt koostatud eelprojekti hinnaks oli 2 040 eurot ning kostja tasus sularahas 04.03.2021 arve nr P3370321 summas 720.00 eurot; 06.05.2021 arve nr P3460521 summas 720.00 eurot ja 09.06.2021 arve nr P3520621 summas 600.00 eurot (tl 12-13). Geoplaani nr 21034 koostas A OÜ ja kostja tasus selle eest sularahas 800 eurot (tl 78). Hageja vande all antud selgitustega leidis kohtus tõendamist, et hageja rõhutas kostjale lepingut sõlmides korduvalt, et tal on vaja kõiki dokumente st nii eelprojekti, mis on vajalik ehitusteatise esitamiseks kui ka põhiprojekti mis on vajalik maja ehitustööde tegemiseks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et hageja on kostjale tasunud oluliselt suurema summa, kui ehitusteatise saamiseks vajalike dokumentide koostamine maksab. Kohtu hinnangul saab tõlgendada poolte tahet selliselt, et pooled leppisid kokku ehitusteatise saamiseks vajalike dokumentide koostamisest ja lisaks sellele ka ehituse põhiprojekti koostamisest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ehituse põhiprojekt oleks koostatud ja hagejale üle antud. Järelikult ei ole kostja oma käsunduslepingus kokku lepitud kohustusi täitnud. Hageja saatis 01.12.2021 kostjale avalduse lepingust taganemise kohta ja nõude avalduse summas 14 460 eurot, andes tähtaja kuni 08.12.2021 raha tagastamiseks (tl 83-84). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, seega saab seda üles öelda, mitte sellest taganeda. Hageja 01.12.2021 kirja saab käsitleda ka lepingu ülesütlemisena, sest sellest on selgelt välja loetav hageja 3 tahe lepingut mitte jätkata. Asjaolu, et hageja on kasutanud juriidiliselt mittekohast sõnatust, ei muuda lepingu ülesütlemist kui tahteavaldust tühiseks TsÜS § 84 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul oli lepingu ülesütlemine
ja § 196 lg 1 alusel põhjendatud, sest kostja rikkus lepingut ning jättis lepingus kokku lepitud teenused osutamata. Olukorras, kus hageja sooviks oli saada kõik ehitustegevuseks vajalik dokumentatsioon, on põhjendatud lepingu ülesütlemine, kui kõikide kokkulepitud dokumentide koostamist ja hankimist ei korraldata. Kostja määratud tähtajaks lepingu järgi saadut ei tagastanud, seega tuleb kostjalt
lg 1 p 1 alusel välja mõista 4 460 eurot so summa, mille võrra kostja oma kohustused hageja ees täitmata jättis.
lg 1 ja § 196 lg 4 kohaselt võib lepingust taganemise või ülesütlemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti leping juunis 2021. Pooled vaidlevad lepingu sisu üle. Hageja väitel pidi kostja tarnima hagejale käsundi alusel ehitusmaterjale 10 000 euro väärtuses, kostja väitel oli tegemist töötasuga tootmislepingu täitmiseks. Kohtule esitatud tootmislepingu, mis on oma olemuselt töövõtuleping
J. ja OÜ L 22.juunil 2021 tootmislepingu nr 1 (tl 79) ehitise raamseinte ja katuste paigaldamiseks. Lepingu täitmiseks on kostja esitanud hagejale arveid OÜ L nimel ja hageja on neid ka tasunud (tl 80-81). Kostja on hagejalt saanud sularahas 4 500 eurot 13.06.2021 ja 5 500 eurot 15.06.2021 (tl 10 pöördel12). Kostja ei vaidle sellele asjaolule vastu, kuid väidab, et summad kanti üle tootmislepingu täitmiseks. Kohus märgib, et vahet tuleb teha hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul ja OÜ L ja hageja ning tema abikaasa vahel sõlmitud lepingul. OÜ L lepingud ja selle alusel saadud raha ei saa samastada kostja isikuga. Kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel oli lisaks kirjalikule tootmislepingule ka teine kokkulepe, mille alusel hageja andis kostjale sularaha. Hageja vande all antud selgitustega leidis tõendamist, et pooltel oli kokkulepe ehitusmaterjali tarnimiseks. Seda on kinnitanud kostja ka kohtu korraldaval istungil. Kostja väited selle kohta, et tegemist oli ettemaksuga tootmislepingu alusel, ei ole kohtu jaoks tõsiseltvõetavad ja usaldusväärsed. Tootmisleping sõlmiti 22.juunil, kuid raha on antud kostjale isiklikult enne lepingu sõlmimist. Raha kättesaamisel puudub märge selle kohta, et see oleks saadud OÜ L tegevuse eest. Kohtu hinnangul on sellega leidnud tõendamist, et kostja pidi tarnima hagejale ehitusmaterjale 10 000 eurot eest. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustused täitnud. Kohtu hinnangul oli lepingu ülesütlemine
ja § 196 lg 1 alusel põhjendatud, sest kostja rikkus lepingut ning jättis lepingus kokku lepitud teenused osutamata. Olukorras, kus hageja sooviks oli saada ehitusmaterjale, on põhjendatud lepingu ülesütlemine, kui ehitusmaterjale ei ole hagejale üle antud.
lg 1 ja § 196 lg 4 kohaselt võib lepingust taganemise või ülesütlemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 4 Kostja määratud tähtajaks lepingu järgi saadut ei tagastanud, seega tuleb kostjalt
lg 1 p 1 alusel välja mõista 10000 eurot so summa, mille võrra kostja oma kohustused hageja ees täitmata jättis. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 14 460 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjus tehti kohtuotsus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindaks kohtulahendis. TsMS § 175 lg 1 järgi peavad lepingulise esindaja kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on menetluskulude nimekirjas järgi tasunud riigilõivu 650 eurot ning tasunud õigusabiteenuse eest OÜ Dorida ja J. J.i vahel sõlmitud kliendilepingu alusel tasu 1 180 eurot, kokku 1830 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud, arvestades asja arutamiseks kulunud aega, kohtuasja keerukust ja esindaja tehtud toiminguid menetluses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud hageja J. J. kasuks 1830 eurot ning viivised alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.