Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 65§ 69

Kriminaalasi nr 1-03-113 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-03-113 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leo

§ 76lg. 2 p. 1 ja Kr

MS § 426 lg 1 Vabastada T.D (isikukood: XXX) talle Pärnu Maakohtu 02.10.2006.a. o tsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

§ 78p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada T.D täitma katseaja jooksul

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata T.D-le kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle ühe nädala jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata T.D katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldaja Kai Saare järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 15.04.2009.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht T.D tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.10.2006.a otsusega § 209 lg 2 p 1, 3; § 345 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima, s.o Pärnu Maakohtu 11.08.2006.a otsusega mõistetud 4 aastase pikkuse vangistusega, mõisteti lõplikuks liitkaristus 4 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus ning vahi all viibitud aeg, s.o kokku 6 kuud 7 päeva. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust, mis hakkas kulgema 20.09.2006.a. Tartu Maakohtu 10.09.2008.a määrusega jäeti T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Õigus taotleda uuesti vabanemist saabus 01.04.2009.a. T.D on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 05.11.2001.a Saare Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotusega 8 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2) 29.01.2003.a Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 197 lg 2 p 1 järgi vangistus 6 kuud, millele liidetud 05.11.2001.a Saare Maakohtu otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplik karistus vangistus 1 aasta ja 2 kuud.

§ 69alusel asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga kokku 1680 tundi.

Karistus pöörati täitmisele Saare Maakohtu 28.11.2003.a. otsusega. Karistuse kandmise aja algus 02.02.2004.a. Vabanes 26.11.2004.a. pärast karistuse kandmist; 3) 11.08.2006.a Pärnu Maakohtu poolt

§-de; 121; 209 lg2 p 1, 3 ja 25 lg 2 ning 215 lg 2 p1 järgi 4 aastat vangistust, millest kuulus kandmisele vangistus 3 aastat ja 7 kuud, karistuse kandmise aja algus

1. august 2006.a. T.D seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegset vabanemist, et kriminaalhooldaja järelevalve all paremini vabanemisel elu korraldada. Tal on võimalik tööle asuda ühe nädala jooksul. Läbirääkimised tööandjaga on peetud. Ta asub elama ema juurde, endisesse elukohta. Tal oli seal alkoholi tarvitavaid ja kriminaalkorras karistatud sõpru. Ta ei tea nende elukäigust midagi, kuid ei hakka nendega suhtlema. Prokurör leiab, et T.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik nii formaalsete kui ka materiaalsete aluste olemasolul. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.D kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimati 24.01.
2. a kartser, kuna ei allunud vanglaametniku korraldusele ning omas keelatud esemeid. Vabanemise korral asub elama endisesse elukohta ema juures x. Võimalus tööle asuda xxx OÜ. Omab saemotoristi kutsetunnistust ja vabaduses töötas mitteametlikult metsatöödel. Murru Vanglas töötas 4 kuud ehitustöödel. Kinnipeetava väitel on tema suhtes rahalisi nõudeid ca 60 000 krooni. Vabaduses tarvitas koos sõpradega tihti alkoholi ning juhtis korduvalt sõidukit alkoholijoobes. Mõtlemine ja käitumine on impulsiivne, samas tunnistab oma süüd ja iseloomustab õigusvastast käitumist kui mõtlematust. Uue kuriteo toimepanemise riski hindab vangla keskmiseks, kõige tõenäolisem on ohu ilmnemine alkoholi tarvitamisel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ema juures ning perekond on nõus teda majanduslikult toetama. Võimalus asuda tööle ehitusfirmas xxx OÜ, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, mõjutatavus kaaslaste poolt ning tegevusetus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et T.D on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi, kuid riskide maandamiseks tuleks talle määrata lisakohustusteks töökoha leidmine ning keeld tarvitada alkoholi ja narkootikumide.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et T.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle poole karistusajast. Samuti on möödunud seaduses ettenähtud tähtaeg eelmise sama küsimuse arutamisest.

§ 76lg.

1 p. 2 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Materiaalseteks alusteks elu- ja töökoha olemasolu. Võimalused tööleasumiseks on olemas ja sellest tekib iseseisev sissetulek. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lisaks esialgse elu- ja töökoha võimaldajale lähedastest koosnev sotsiaalne tugi, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. T.D puhul on nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Eelkõige on negatiivseteks asjaoludeks varasem alkoholi tarvitamine ja suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub T.D-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.

§ 76

lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõuete ja

§ 75lg.

2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Ene Muts täitmiskohtunik