1-11-8613/82

1-11-8613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8613 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus, millega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus D.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus täies ulatuses.
5. Saata D.N-i karistuse täitmisele pööramise taotlus uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.
6. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 03.08.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8613 mõisteti D.N süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 61 sätete kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistus kantuks eelvangistuses viibitud aja 28.03 - 10.06.2011 ulatuses, s.o 2 kuud ja 14 päeva ja D.N jäi kanda 1 aasta ja 16 päeva vangistust. Karistust ei kohaldatud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 8 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati D.N katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
8. 09.05.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 6 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt pani D.N 30.03.2012 toime väärteo KarS § 218 lg 1 järgi, olles eelnevalt tarvitanud kokaiin metaboliiti. 15.05.2012 määrusega pikendas kohus D.N-ile määratud katseaega kuni 02.10.
10. 24.09.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralise ettekande kohaselt saabus kriminaalhooldusametnikule 24.09.2013 paberkandjal D.N-ile 07.05.2013 Ida prefektuuri poolt tellitud joobeseisundi tuvastamise saatekiri. 21.05.2013 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt antud vastusest selgus, et proovis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC COOH). Lähtudes eelpooltoodust tegi ametnik ettepaneku pöörata D.N-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna korduvad rikkumised näitavad, et D.N ei hinda talle antud võimalust kanda oma karistus tingimisi vabaduses olles.
11. 16.10.2013 Viru Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud. Esitatud asjaoludel puudub alus D.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna tema narkojoove ja tema poolt narkootilise aine tarvitamine ei ole objektiivselt ja tõsikindlalt tuvastatud. D.N-i suhtes menetletud väärteoasjas ei ole jõustunud otsust, mis annaks aluse erakorralises ettekandes esitatud alusel temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
12. 28.10.2013 esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande arutamise edasilükkamist kuni väärteomenetluse otsuse jõustumiseni. Prokurör leiab, et Viru Maakohtu 16.10.2013 määrus on põhjendamatu ja ebaseaduslik ning tuleb tühistada. 5.
13. Määruskaebuses märgitakse, et kohtuistungil D.N möönis, et suitsetas kanepit (paar mahvi), kuid tegi seda kogemata, kuna suitsu pakkus talle tuttav. Kohtueelsel menetlusel tuvastati D.N-i uriinis nii GHB kui ka kanepi jälgi, mis tema ütluste kohaselt on organismi sattunud talle teadmatult, mitte tahtliku manustamisega kahel järjestikusel päeval. Kuna kohus leidis, et antud erakorralise ettekande rahuldamiseks pole kohtuistungi toimumise ajal piisavaid tõendeid langetamaks otsust, tulnuks prokuröri hinnangul kohtul asja arutamine edasi lükata.
14. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 04.11.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.11.
15. 6.
16. Nimetatud kuupäevaks saatis ringkonnakohtule enda seisukoha, D.N-i kaitsja, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata ning kohtumäärus muutmata. Kaitsja leiab, et D.N-i suhtes käivas väärteomenetluses on koostatud kaks erineva sisuga joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1411T D.N-ilt võetud ühe ja sama proovimaterjali osas. Proovimaterjali osas tellitud narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuring on andnud kaks täiesti erinevat tulemust – ekspert tuvastas selles 15.05.2013 tetrahüdrokannabinooli metaboliiti THC COOH ning teine ekspert tuvastas selles 21.05.2013 hoopis GHB-d, kusjuures rõhutada tuleb, et proovimaterjal saadeti ekspertiisiasutusse narkootilise või psühhotroopse aine (ainegrupi) sisalduse tuvastamiseks nö üldiselt mitte üksnes ühe konkreetse aine sisalduse tuvastamiseks. Arvestades D.N-i suhtes menetletavas väärteoasjas teostatud uuringutulemuste vastuolulisust, on joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T, milline sisaldab ka uuringuakti nr 1411T, lubamatu tõend, 2 mistõttu ei saa nimetatud tõend ei eraldivõetuna ega koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega tõendada D.N narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joovet. 6.
17. Samuti ei ole tuvastamist leidnud D.N-i poolt narkootilise aine tarvitamise fakt. Kuivõrd D.N-i suhtes ei ole jõustunud ka väärteootsust, millisega oleks tuvastamist leidnud narkootilise aine tarvitamine, puudub igasugune alus väita, et D.N on rikkunud katseajal temale kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada katseajal narkootikume, mistõttu on maakohus igati põhjendatult jätnud kohtumäärusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning taotluse lahendamine tagastada uueks arutamiseks esimese astme kohtu samale kohtukoosseisule.
19. Kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 74 lg 4 kohaselt kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega on KarS § 74 lg 4 järgi karistuse täitmisele pööramise otsustamine kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada. Seda nõuab ka vastav kohtupraktika, vaata näiteks „Täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad KarS § 74 lg 4 kohaldamise eeldused. Lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik valima kõige sobivama õigusliku tagajärje - otsustama, kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata vangistus täitmisele“ (RKÜKo 3-1-1-18-12, p 49).
20. Maakohus pole enda määruses tuvastanud, kas esinevad KarS § 74 lg 4 kohaldamise eeldused. Kohus pole hinnanud D.N-i käitumiskontrolli tingimuste rikkumist ja on leidnud, et rikkumine pole tõsikindlalt tõendatud, kuna väärteootsus pole jõustunud. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määruses puuduvad üheselt arusaadavad põhjendused selle kohta, kas D.N on rikkunud käitumiskontrolli tingimusi.
21. Asjakohatu on kohtuistungil (lk 49) esitatud maakohtu väide, et erakorraline ettekanne on mõistlik jätta rahuldamata, kuna D.N on vahistatud ning teda kahtlustatakse katseajal toime pandud kuriteos. Ringkonnakohus märgib, et kuigi süüdimõistva kohtulahendi korral tuleb mõista D.N-ile liitkaristus, siis praeguses etapis, kus käimas on alles kohtueelne menetlus ja D.N vabastati 06.11.2013 vahi alt, ei ole üheselt selge, kas see päädib süüdimõistva kohtuotsusega. Seega ei saa karistuse täitmisele pööramisel arvestada D.N-i suhtes käimasoleva teise kriminaalmenetlusega ja vastav taotlus tuleb eraldi ära lahendada.
22. Maakohtu istungil (lk 49) on kohtunik pidanud üheks võimalikuks variandiks lükata asja arutamine edasi kuni väärteoasja lõpliku lahendi selgumiseni, kuid pole seda siiski teinud. Kui maakohus peab vajalikuks käitumiskontrolli rikkumise tuvastamiseks ära oodata väärteomenetluse otsust, mis on D.N-i poolt edasi kaevatud maakohtusse, siis tuleks asja arutamine seni edasi lükata. Väärteoasjas otsuse jõustumise äraootamist taotleb määruskaebuses ka prokurör.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 2 p 2, § 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 7 tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata D.N-i karistuse täitmisele pööramise küsimus maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Mati Kartau Maarika Kuusk 3 Paavo Randma