← Eesti

1-10-11493/20

1-10-11493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 23. september 2011 Kriminaalasja number 1-10-11493 (10260102130) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mat

§ 199lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 21.

aprilli 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava M.D kaitsja advokaat Valli Murde Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav M.D isikukood: XXX XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Valli Murde Kohtuistungi toimumise aeg

  1. september 2011 Tartu RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 1 tühistada Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-11493 täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus. M.D süüdistuses

§ 199lg 1 järgi õigeks mõista tõendamatuse tõttu. Mööbliait OÜ tsiviilhagi 338,73 euro nõudes jätta Kr

MS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt selgitada kannatanule, et tal on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. M.D-lt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud (kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 2,26 eurot, postikulud 84 eurosenti, riigi õigusabi kulud advokaat Valli Murde poolt maakohtus riigi õigusabi osutamise eest 325,99 eurot, sealhulgas käibemaks 54,33 eurot) jätta KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 191,76 eurot, sealhulgas käibemaks 31,96 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt süüdistatav M.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. M.D menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 191,76 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 23. septembril 2011 kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24. septembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 24. septembrist 2011. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 21. aprilli 2011 otsusega tunnistati M.D süüdi

§ 199

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 240 eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel mõisteti rahaline karistus kandmisele ositi kuue kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt 40 eurot. Tsiviilhagi katteks mõisteti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 338,73 eurot Mööbliait OÜ kasuks. Maakohus arutas M.D süüdistust

§ 199

lg 1 järgi selles, et tema 22.04.2010 kella 14.00 ja 17.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Vahi 5 asuva OÜ Mööbliait kontoriruumist OÜ-le Mööbliait kuuluva fotoaparaadi Pentax K-m Superkit koos 2 mälukaardi ja statiivi kinnitusplaadiga, koguväärtusega 5300 krooni. Maakohus leidis, et M.D süü on tõendatud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt tõendab Nordic Digital AS-i arve-saateleht, et 05.05.2009 ostis Mööbliait OÜ fotokaamera Pentax K-m Superkit koos mälukaardiga koguväärtusega 5923.73 krooni (ilma käibemaksuta), ning kaks statiivi koguväärtusega 1315.68 krooni (ilma käibemaksuta). Mööbliait OÜ esindaja U.K. kohtus antud ütluste kohaselt kogunesid 22.04.2010 kella 14.00 ajal Mööbliait OÜ töötajad, v.a A.K. , kes jäi poodi kliente teenindama, U.K. kabinetti koosolekule. Tunnistaja A.K. kinnitas kohtus, et teised töötajad peale tema viibisid juhataja kabinetis koosolekul. Tunnistaja K.P. kinnitas samuti nõupidamiste ruumis (juhataja kabinetis) sünnipäeva toimumist kell 12-

  1. Tunnistaja R.P. ütluste kohaselt oli Mööbliait OÜ digitaalne Pentaxi kaamera tema valduses. Kui ta läks koosolekule, jäi fotoaparaat kontoriruumi tema töölauale. Koosoleku lõppedes läks tunnistaja tagasi oma laua juurde, kuid fotoaparaati ei leidnud. Mööbliait OÜ esindaja U.K. väitel oli koosoleku ajal U.K. kabinetti kuulda, et käis kontori välisuks. U.K. kabinetti tormas M.D , kellega U.K. al oli lahkheli seoses võlanõudega. Kui U.K. lubas politsei kutsuda, M.D lahkus. Koosolek jätkus. Tunnistaja R.P. kinnitas samuti, et kui nad olid juhataja kabinetis koosolekul, siis kuulsid nad ukse pauku. Isik, kes on kohtus süüdistatav, pistis pea ukse vahelt sisse ja rääkis midagi. U.K. ütles, et ta ei soovi isikuga rääkida ning kui too kohe ei lahku, kutsub ta politsei. Mees läks välja. Tunnistaja K.P. kinnitas eelnevaid ütlusi selle kohta, et 15-20 minutit pärast koosoleku algust käis välisuks. Tulijaks oli M.D , kes küsis, kas juhataja on majas, mille peale juhataja tagant ruumist hõikas, et ei soovi temaga rääkida. Selle peale M.D lahkus. Tunnistaja A.K. andis ütlusi, et tema oli koosoleku ajal müügisaalis. Kontori ja müügisaali vahel on klaassein, läbi mille on näha kontorisse. Tunnistaja kuulis kontoris kõva häält ja nägi kontoris seismas meesterahvast. Süüdistatav M.D võttis kohtus omaks, et käis süüdistuses nimetatud ajal Mööbliait OÜ kontoris ja soovis rääkida U.K. aga viimase äriühingu ja tema äriühingu vahelisest lepingust. Ta sisenes juhtaja ruumi, keegi proua tuli talle vastu. Juhataja ütles, et tal ei ole aega rääkida ja lubas kutsuda politsei, kui M.D kohe ei lahku. Selle peale M.D lahkus. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja R.P. ütlustest saab järeldada, et fotokaamera pidi tema töölaualt võetama 40 minuti jooksul, mil toimus koosolek juhataja kabinetis. Tunnistaja R.P. kinnitas kohtus, et sellel ajal, kui Mööbliait OÜ töötajad olid juhataja kabinetis, teisi isikuid peale M.D kontoris ei käinud. Juhataja kabinetti oli kuulda, kui keegi kontorisse tuli. Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt sellel päeval rohkem võõraid kontoriruumides ei käinud. Tunnistaja R.P. ütlustega on tõendatud, et juhataja kabinetis koosolekul olles ja vaatamata omavahel rääkimisele kuulsid nad ukse pauku. Seega oli koosoleku ajal isegi vaatamata helifoonile võimalik kuulda, kui keegi kontoriuksest sisenes. Müügisaalis viibinud tunnistajal A.K. il olid head tingimused müügisaalist kontorisse näha, kuna müügisaali ning kontoriruumide vahel oli klaassein. A.K. i ütluste kohaselt rohkem kedagi võõrast sellel päeval kontoriruumidesse ei sisenenud. Koosolek kestis 40 minutit ning seega oli võõrastel isikutel võimalus kontorisse märkamatult siseneda piiratud. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades koosoleku ajal kontorisse ühtki isikut peale süüdistatava ei sisenenud. Fotokaamera koos selle mälukaardi ning statiivi kinnitusplaadiga läks U.P. valdusest välja koosoleku ajal ning OÜ Mööbliait töötajaid kontoriruumis sellel ajal ei viibinud. U.K. ja K.P. ütluste kohaselt asus R.P. töölaud kontori sissepääsu kõrval vasakul. K.P. ja R.P. ütlustest ja olustiku seostamise protokollist ilmneb, et uksest on R.P. töölauani ca 1-2 meetrit. Seega oli fotokaamera mõne sammu kaugusel M.D haardeulatusest. Ainuke isik, kes sai fotokaamera koos selle lisadega võtta, oli süüdistatav M.D. 3 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.D käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. M.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuna prognoos uute kuritegude toimepanemiseks tulevikus M.D puhul on negatiivne, ei ole otstarbekas teda karistada vangistusega. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning M.D isikut, piisab karistuse eesmärkide täitmiseks karistusest sanktsioonimäära miinimummääras, milleks on rahaline karistus 30 päevamäära. M.D
  2. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 78 353 krooni ehk 5007.67 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 264 „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise kord“ § 7 lg 2 sätestab, et päevasissetulek on üks neljasajandik süüdistatava aastanetosissetulekust. Sama paragrahvi lg 3 tuleneb, et lõikes 2 ettenähtud korras arvutatud päevasissetulekut vähendatakse: 1) 10 % võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 30 %; 2) kuni 20 % võrra, kui süüdistatav tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad tema maksevõimet; 3) 3.20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. M.D päevasissetulek ehk üks neljasajandik aastanetosissetulekust on 12.52 eurot. Kuna M.D on üks alaealine ülalpeetav, tuleb tema päevasissetulekut vähendada 10 %, st 1.25 eurot. Samuti tuleb M.D päevasissetulekut vähendada 3.20 eurot elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. M.D keskmiseks päevasissetulekuks on 8.07 eurot.

§ 44lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäär kümne sendi täpsusega.

Seega kujuneb päevamäära suuruseks 8.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on M.D-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 240 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule, kes püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 568194 kohaselt on osaliselt töövõimetu (töövõimekaotus 80%), majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb M.D-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kuue kuu jooksul, igakuiselt 40 eurot. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M.D kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on OÜ Mööbliait juriidiline isik ning seetõttu arve-saateleht vara kuuluvust temale ei tõenda. Raamatupidamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt äriühingu majandustehingud dokumenteeritakse sama seaduse §-des 6 ja 7 ette nähtud viisil. Kohus jättis ülalnimetatule vastamata ning seega tekkinud kahtluse kõrvaldamata. Tunnistajatel, kes on alluvussuhetes kannatanuga, on isiklik huvi anda ütlusi kannatanu kasuks. Puuduvad veenvad tõendid, mille alusel võib järeldada, et süüdistuses märgitud kuriteo on toime pannud süüdistatav. Tunnistaja R.P. kinnitas, et kontorisse on võimalik siseneda ka nii, et keegi ei kuule. Apellandi arvates ei ole eluliselt usutav, et sünnipäeva pidamise käigus, kus osalised kõik omavahel räägivad, oli kuulda avatava-suletava ukse pauku. Otsustamaks, kas isik pani toime kuriteo või mitte, ei ole piisav tõend tunnistajate subjektiivne arvamus enda võimele kuulda või mitte kuulda ukse kinnilangemist. Olukorras, 4 kus välisuks on lahti ning uksel puudub uksesignaal, ei ole välistatud, et ükskõik kes astus kontorisse ning varastas ukse kõrval asuvalt laualt fotoaparaadi. Kohus ei ole hinnanud süüdistatava isikut. Kannatanu esindaja ja süüdistatava vahel olid ärialastest suhetest tulenevalt lahkarvamused. Süüdistatava käitumisest tulenevalt on ilmne, et tema ei ole võimeline tahtlikult kuritegu toime panema. Ka kohus on märkinud karistuse määra valikul, et süüdistatav ei pane tulevikus toime kuritegusid. Lähtudes eeltoodust on kaitsja arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna kohtuotsus ei ole KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. M.D eelnevalt esitas apellatsiooni kohta oma kirjaliku seletuse (lk 98-101). Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et kaitsja apellatsioon M.D õigeksmõistmise taotluses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu täies ulatuses tühistada ning M.D kuulub talle esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele. Seoses M.D õigeksmõistmisega tuleb Mööbliait OÜ tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS §-st 310 lg 3 on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus ei pea vajalikuks kaitsja apellatsioonis toodud tsiviilhagi puudutavat taotlust (kas fotoaparaat üldse oli olemas ja kellele see kuulus) antud juhul üksikasjalikult käsitleda, sest seda saab vajadusel lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Maakohus arutas M.D süüdistust

§ 199

lg 1 järgi selles, et ta 22.04.2010 kella 14.00 ja 17.00 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Vahi 5 asuva OÜ Mööbliait kontoriruumist OÜ-le Mööbliait kuuluva fotoaparaadi Pentax K-m Superkit koos mälukaardi ja statiivi kinnitusplaadiga, koguväärtusega 5300 krooni. Maakohus leidis (otsuse lk 3-6), et kuigi otsesed tõendid puuduvad, on nn välistamismeetodi abil siiski tuvastatud, et ainuke isik, kes sai fotoaparaadi varastada, on M.D , sest teisi isikuid ei olevat sel ajal nimetatud kontoriruumis käinud. Seejuures märgiti kaitsja väidetele vastuseks, et tunnistajate alluvussuhe kannatanule ei anna alust nende ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada ning maakohtul ei olnud ühtki sellist kahtlust, mis oleks jäänud kõrvaldamata ja mida KrMS § 7 lg 3 kohaselt oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus on alusetult lugenud M.D süü nn välistamismeetodil tõendatuks. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul esinevad kõrvaldamata jäänud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seda järeldust kinnitab Riigikohtu otsus nr 3-1-1-85-00 analoogses asjas. Nimetatud otsuse punkt 6 kohaselt loeti ebapiisavaks isiku süüdi tunnistamine sisuliselt vaid ühe tõendi alusel olukorras, mil on kõrvaldamata jäetud kriminaalasja menetlemisel tõusetunud kahtlused. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjast ei nähtu tõendeid, mis kinnitaks M.D süüd. Maakohus tuvastas (otsuse lk 3-4), et 22.04.2010 kella 14.00 paiku algas Mööbliait OÜ juhataja kabinetis koosolek (sünnipäev), mis kestis umbes 40 minutit. Tunnistaja R.P. kinnitas, et kui ta läks koosolekule, siis fotoaparaat jäi tema töölauale. Peale koosolekut läks ta tagasi oma töölaua juurde ja hakkas tegelema meilidega. Kaks tundi hiljem oli tal vaja pildistama minna ja ta hakkas fotoaparaati otsima, kuid ei leidnud. Fotoaparaadi 5 kadumisest rääkis ta järgmisel hommikul tunnistaja A.K. ile ja informeeris sellest ka juhatajat. Seega nimetatud isikute ütlustega maakohus tuvastas fotoaparaadi kadumise fakti. Süüdistuse järgi fotoaparaat varastati 22.04.2010 kella 14.00 ja 17.00 vahel. Maakohus tuvastas (otsuse lk 6), et see varastati kella 14.00 ja 14.40 vahel. Maakohtu selline järeldus tugineb faktile, et kella 14.00 ja 14.40 vahel mingil ajahetkel M.D käis Mööbliait OÜ kontoris ja kuna töötajad teisi isikuid peale M.D sel ajal seal ei näinud, siis eeldatakse (otsuse lk 5-6), et kuna M.D oli võimalus fotoaparaadi võtmiseks, siis seda ta ka tegi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et M.D pani toime talle inkrimineeritud kuriteo, sest ükski isik ei näinud, et M.D fotoaparaadi võttis, kuigi ta kogu sündmuskohal oleku aja viibis tunnistajate vaateväljas, samuti seda ei ole tema käest ka kätte saadud. Mis puutub võimalusse siseneda kontorisse ka nii, et keegi ei kuule, selle kohta on kogutud järgmised tõendid: Tunnistaja R.P. selgitas, et tavaliselt on kuulda, kui keegi tuleb kontorisse, sest uks läheb pauguga kinni. Samas ta aga kinnitas, et kontorisse on võimalik siseneda ka nii, et keegi ei kuule (lk 63). Tunnistaja K.P. selgitas, et kellegi tulemist on kuulda siis kui uks tõmmatakse kinni (lk 64 pöördel). Tunnistaja R.P. on vastanud küsimusele, et kui kõvasti te omavahel koosolekul (sünnipäeva tähistamisel) rääkisite, et „seal oli segasummasuvila, kõik rääkisid omavahel“ (lk 62 pöördel). Ringkonnakohus eeltoodud ütlustest lähtudes leiab, et arvestada tuleb apellandi väitega, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et sünnipäeva pidamise käigus, kus osalised kõik omavahel räägivad, pidi olema kuulda avatava-suletava ukse pauguga kinnilangemist. Otsustamaks, kas isik pani toime kuriteo või mitte, ei ole piisav tõend tunnistajate subjektiivne arvamus enda võimele kuulda või mitte kuulda ukse kinnilangemist. Olukorras, kus välisuks on lahti ning uksel puudub uksesignaal, ei ole välistatud ükskõik kelle sisenemine kontorisse ning võimalus varastada ukse kõrval asuvalt laualt fotoaparaat. Seega ringkonnakohtu arvates on olemas kõrvaldamata kahtlus selles, kes võis varguse toime panna, sest fotoaparaat oli vähemalt 40 minutit järelvalveta ning M.D viibis kontoris ainult mõned minutid. Üle jääb vähemalt 30 minutit sellist aega, kus keegi võis kontoris käia ja fotoaparaadi varastada, sest tegemist oli Mööbliait OÜ ametliku lahtioleku ajaga ja siseneda oli võimalik kõigil külastajatel. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna M.D kuulub talle inkrimineeritud kuriteos selle toimepanemise tõendamatuse tõttu õigeksmõistmisele, siis maakohtu otsusega temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Samuti tuleb määratud kaitsja advokaat V. Murde poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 191,76 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.