Kriminaalasi nr.1-12-11908 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.juunil 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri abi Kelly Kruusimägi kaitsja Toomas Bekker osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja H.U Ik XXX, Läti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, töötab , elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.U ´i süüdistatakse selles, et tema sai N Š ´ilt
- A novembrikuu lõpus ajutiselt enda kasutusse sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX(väärtusega ca 383,47 eurot), mille ta pidi N Š ´ile vastavalt kokkuleppele kahe nädala pärast tagasi andma. Kokkulepitud ajal ei tagastanud H.U talle laenatud sõidukit selle omanikule N Š , vaid toimetas sõiduauto Volkswagen Passat´i Soome Vabariiki ning müüs selle 4000 krooni eest maha A G ´le. H.U jättis sõiduki müügist saadud raha endale. Valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramisega pani H.U toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistav H.U kohtuistungitele ilmunud ei ole ja on lahkunud Eesti Vabariigist, mida kinnitab tema suhtes 23.07.2012.a. koostatud elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus / tl 55/, milles H.U oma elukohaks märkinud XXX, nimetatud aadressile on kohus korduvalt saatnud kutseid. Samuti asja materjalidest nähtuvalt on H.U teadlik tema suhtes menetletavast kriminaalasjast ja teadlikult ei ole ilmunud tema suhtes menetletava kriminaalasja kohtulikule arutamisele, millest võib teha järeldus, et H.U teadlikult hoiab kõrvale kohtumenetlusest. Seega leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava H.U osavõtuta vastavalt KrMS § 269 lg 2 p
- Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuse sisu on põhjendatud, kuid tegemist on tsiviilõiguslikku vaidlusega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu N Š ´i ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi /tl 2-5, 16-20/, et tema andis 2006.a novembrikuu lõpus ajutiselt kaheks nädalaks kasutada oma sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX, H.U-le (isikukood XXX), kes sõiduautot ei tagastanud, vaid toimetas selle Soome, kus ta selle A i-nimelisele meesterahvale maha müüs. Sõiduauto väärtus on umbes 6000 krooni (383,47 eurot), ent tal ei ole H.U suhtes pretensioone. Väljatrükki Politsei andmebaasist /tl 10/, millest nähtub, et 02.06.2007.a kuupäeval registri kontrollimisel oli sõiduki Volkswagen Passat, reg.nr XXX, ainukese omanikuna registrisse kantud N Š . (isikukood XXX). Tunnistaja A G ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, /tl 6-9/, et H.U oli tema tuttav ning võlgnes talle 2000 krooni. H.U tegi talle ettepaneku võlg sõiduautoga Volkswagen Passat, reg.nr XXX tasaarveldada. Sõiduki väärtus oli 4000 krooni, mistõttu ta andis pärast auto saamist Vjaćeslavsile täiendavad 2000 krooni. Sõiduk oli müümise hetkel vormistatud Vjaćeslavsi naise isa N Š nimele. Tema helistas N Š , et auto ümbervormistamiseks volitust saada, ent sai telefonis teada, et Vjaćeslavsil ei olnud luba sõidukit maha müüa. Tunnistaja L G ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi /tl 27-32/, et tema abikaasa A G ostis 2006.a novembris-detsembris sõiduauto Volkswagen Passat´i 4000 krooni eest, ent hiljem selgus, et auto tegelik omanik oli N Š . Pärast mehe surma müüs ta sõiduki vanametalliks, mille kohta ta esitas ülekuulamisel lammutustõendi (22.01.2008.a). Kahtlustatava H.U ´i ülekuulamise protokolli /tl 21-26/, milles ta on andnud ütlusi, et ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja selgitas, et ta oli abielus N Š . Kooselu ajal andis tema äi N Š neile korduvalt kasutada sõiduauto Volkswagen Passat. Ta müüs sõiduki ühel hetkel A-nimelisele mehele, kuna auto oli halvas seisukorras ning N Š oli varasemalt aeg-ajalt rääkinud, et peaks selle auto maha müüma. Samas möönab kahtlustatav, et N Š ei andnud talle luba sõiduki müümiseks, ta ei rääkinud äiale sõiduki müümisest ning ei andnud talle ka sõiduki müügist saadud raha. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et H.U tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteo episoodis tõendamist leidnud. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on H.U süü kuriteos, mis olid suunatud valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramise tõendamist leidnud. Kohus leiab, et H.U pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning ka soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et H.U on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on H.U varem karistatud 2 korduvalt. H.U ametlikult Eestis ei tööta, kuid töötab Tamperes, seega süüdistataval on sissetulek. Kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada rahalise karistusega. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad H.U ´il KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, KarS § 73 lg 1,3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.U KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 päevamäära, võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 384 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 256 eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank, nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
- Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja nr 1-12-11908 ja tekst „rahaline karistus“. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista H.U´ilt sundraha 480 eurot ja kaitsjatasu summas 304.80 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3