← Eesti

1-18-7342/6

Obsah (8)§ 349§ 157§ 73§ 78§ 66§ 2§ 25§ 1572

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7342 (17259000408) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistung

§ 349

, § 157 § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja v.-adv. Margus Viira 2 - RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.Z

§ 349

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 600 (kuussada) eurot. Süüdi tunnistada B.Z

§ 1575 (viis) kuud vangistust.

2 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista Mõistetud rahalist karistust ja vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui B.Zei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab B.Z-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.09.2018. 2 Kr

MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada B.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 942 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 78,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700047576 ning selgitus: „B.Z , 1-18-7342, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSED B.Z on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 04.07.2017 kella 21.10 ajal xxxx, olles mootorsõiduki xxxx registrinumbriga xxxx juhtimiselt kontrollimiseks peatatud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt, esitas liiklusjärelevalvet teostavale patrullpolitseinikule H K kontrollimiseks M T nimele välja antud Eesti Vabariigi passi nr xxxx, eesmärgiga vabaneda mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest määratavast karistusest. Seega B.Z, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga vabaneda kohustusest, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.Z on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 04.07.2017 kella 21.10 ajal xxxx, olles mootorsõiduki xxxx registrinumbriga xxxx juhtimiselt kontrollimiseks peatatud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt, püüdis ennast esitleda ametikohustusi täitvatele politseiametnikele M T, edastades M T isikuandmeid tema nõusolekuta, eesmärgiga vabaneda mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest määratavast karistusest, millega püüdis kahjustada M T seadusega kaitstud õigusi ja huve – isikut ei või karistada teo eest, mille toimepanemises ta süüdi ei ole (

§ 2lg 2).

Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna politseiametnikel tekkis kahtlus isikusamasuse suhtes. Seega B.Z, vastavalt oma ettekujutusele teost, alustades süüteo toimepanemist, mis seisnes teist isikut tuvastavate andmete kasutamises ja edastamises ilma tema nõusolekuta, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, 3 püüdes tekitada kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime

§ 25lg 2 - § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on B.Z-ile mõistetavaks karistuseks

§ 349

järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s.o summas 600 eurot ning

§ 1572

- § 25 lg 2 järgi 5 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetavat rahalist karistust ja vangistust 5 kuud mitte pöörata täitmisele, kui B.Z katseajal 1 aasta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav B.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav B.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. B.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 349, § 157 karistus vastavalt kokkuleppele. 2 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 192 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda menetluskulud kokku summas 942 eurot ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 78,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.