lg2 , § 242 lg 1, ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada Z.K liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi.
Juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelvalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Sellega ta rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p1,3 ja § 88 lg 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Z.K tunnistas ennast kohtuistungil süüdi. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 4); - isikusamasuse tuvastamise protokoll ja õigused (lk 5); - 03.02.19.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7); - maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 8); - 24.11.18.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9); - karistusregistri väljavõte (lk 10-11). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kohus on seisukohal, et Z.K toimepanemises on tõendatud. süü temale etteheidetud väärtegude Mootorsõiduki juhtimine juhtumisõiguseta Z.K enda ütlused, isikusamasuse tuvastamise protokoll ning 03.02.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitavad, et Z.K juhtis 03.02.2019.a kell 11:10 Lasnamäel Punane tn 18c juures mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud. Z.K on nii sõitmise fakti kui juhtimisõiguse puudumist kohtuistungil tunnistanud. Selgitas, et temale Leedu Vabariigis väljastatud juhtimisõigus on aegunud ning ta ei ole käinud juhtimisõigust pikendamas. Ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub Z.K juhtimisõigus. 24.11.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Z.K on novembris 2018 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes vastab
Z.K ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on novembris 2018 juhtimiselt kõrvaldatud, kuid siiski istus sõiduauto rooli ning juhtis sõidukit – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Z.K rikkus enda tegevusega
lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime
Juhiloa või muu dokumendi puudumine
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtub, et 03.02.2019.a kell 11:10 Lasnamäel Punane tn 18c juures peeti sõiduki kontrolliks kinni xxxx (reg-nr xxxx) ning sõiduki juhil puudus juhtimisõigust tõendav dokument, samuti isikut tõendav dokument. Menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Ka 03.02.2019.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab, et 03.02.2019.a kell 11.20 tuvastati Z.K isik, kuna isikul puudus isikut tõendav dokument ning isik tuvastati korrarikkumise kõrvaldamiseks. Liiklusseadus § 88 lg 2 näeb ette, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Antud juhul ei ole see säte Z.K puhul kohaldatav, kuna tal ei olnud kaasas ka isikut tõendavat dokumenti Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et mootorsõidukit juhtides ei ole tal kaasas ei juhiluba ega isikutunnistust või ühtegi muud isikut tõendavat dokumenti. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Z.K on süüvõimeline ning KarS
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Kuna Z.K on ühe teoga pannud toime mitmele väärteokoosseisule vastavad teod, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel raskeima teo eest ehk käesoleval juhul
Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kriminaal- ja väärteokorras, sh
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Rahatrahvid on isikul osaliselt tasumata (kinnitavad ka isiku enda ütlused), mistõttu kohus ei pea põhjendatuks määrata isikule veelkord rahatrahvi. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Z.K-le
lg 2 ja 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras, s.o 12 päeva aresti. Menetlusalune isik on nõus tegema ÜKT-d, samuti on isikul kindel elukoht ja puuduvad asjaolud, mille pinnalt saaks järeldada, et isik ei ole ÜKT tegemise jaoks sobilik. Isikut on varasemalt karistatud arestiga, mis ei ole ilmselt isiku käitumisele positiivset mõju avaldanud. Üldkasuliku tööga isikut varasemalt karistatud ei ole. Kohtu arvates võib just aktiivne (tasuta töötamine) karistuse kandmine võrreldes passiivse (arestimajas olemine) karistusega mõjutada isikut hoiduma edaspidi uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemisest Arvestades eeltoodut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et arest on võimalik asendada ÜKTga ning KarS § 69 lg 1 alusel asendab aresti üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtaeg on 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.