← Eesti

4-20-2157/17

Obsah (4)§ 69§ 218§ 72§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.augustil 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 4-20-2157 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Sekretär Kaie Kaseorg Tõlk Al

§ 69lg 6 alusel pöörata Tartu Maakohtu 20.05.2020.

a määrusega väärteoasjas nr 4-202157 H.L-ile asenduskaristuseks määratud arest 2 (kaks) ööpäeva täitmisele.

  1. H.L on kohustatud aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 28.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20- kohaldatud kriminaalasjas kohaldatud vahistamise lõppemist või pärast kriminaalasjas mõistetud reaalse karistuse ärakandmist.
  2. Määrus saata kättetoimetamiseks süüdlasele ja kriminaalhooldusametnikule ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna prefektuuri 19.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2610,17,001332 määrati H.L-ile

§ 2181 lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Otsus jõustus 05.07.2017. PPA Lõuna prefektuur palus 30.04.2020 otsustada

§ 72ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 alusel trahvi asendamine arestiga.

Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 21.02.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 20.05.2020. a määrusega asendas Tartu Maakohus H.L-ile PPA Lõuna prefektuuri 19.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2610,17,001332 määratud rahatrahvi 80 eurot 2 päeva arestiga, milline omakorda asendati H.L-i nõusolekul

§ 72

lg 1 ja § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 5 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu, mis hakkas kulgema kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 18.06.

  1. 28.07.2020 esitas Tartu kriminaalhooldusosakond kohtule taotluse aresti täitmisele pööramiseks, kuna süüdlane ei ole tähtaegselt sooritanud üldkasuliku töö tunde. Kuna isik kirjaoskamatu, siis seletus võetud suuliselt 20.07.
  2. H.L seletas, et ta ei ole saanud oma haige selja pärast ÜKT tunde teha. Antud väiteid kinnitavaid dokumente H.L kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole. Erakorralise ettekande kohaselt H.L võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduses arvele 18.06.
  3. Esmakohtumine toimus 29.06.2020, mil kriminaalhooldusalusele tutvustati tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö sooritamisel. Isik broneeriti tööle Valga töötute Aktiviseerimiskeskusesse, kus pidi sooritama 5 tundi üldkasulikku tööd 04.07.
  4. Päevikukandest nähtub, et 04.07.2020 laupäev- isik on ametniku telefonile helistanud kaks kordakell 10.50 ja kell 10.
  5. 06.07.2020 helistas ametnik isikule tagasi- avaldas, et temal selg haige ja tahtis laupäeval 04.07.2020 ametnikku teavitada, et ei saa tunde tegema minna- teavitas enda sõnul ka ÜKT juhendajat, et ei saa kokkulepitud ajal tunde tegema tulla. H.L avaldas, et esimesel võimalusel, kui selga paraneb siis läheb tunde tegema. Teavitab ametnikku, mis kuupäeval juhendajaga tundide tegemine kokku lepitakse. Üldkasuliku töö viimane sooritamise tähtaeg oli 18.07.
  6. 20.07.2020 seisuga on H.L üldkasuliku töö tunnid sooritamata, samuti ei ole ta esitanud arstitõendit. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 69

lõikest 6 taotleb kriminaalhooldusametnik süüdlasele mõistetud aresti 2 ööpäeva täitmisele pööramist, kuna isik ei ole tähtaegselt sooritanud talle mõistetud üldkasuliku töö tunde ja tema suhtumine asenduskaristusse on ükskõikne. Kohtuistungile 18.08.2020 süüdlane ei ilmunud, elukaaslane teatas haigestumisest ning kohtuni jõudis perearsti tõend, mille kohaselt ei saa süüdlane teatud päevad füüsilist tööd teha haiguse tõttu .27.08.2020 andis prokuratuur teada, et H.L on kuriteokahtlusega kinni peetud ning 28.08.2020 Tartu Maakohus ka süüdlase vahistas. 28.08.2020 kohtuistungil nentis H.L, et oli haige, tõendit ei toonud ja pärast oli juba ise süüdi, et tööd ära ei teinud. Kohtu seisukoht VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 2 Kohus, vaadanud läbi esitatud erakorralise ettekande ja asjas kogutud kirjalikud materjalid ning ära kuulanud süüdlase, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Süüdlane, osaledes kohtuistungil, kus määrati temale üldkasuliku töö tegemise kohustus, oli teadlik kohtumääruse sisust ja üldkasuliku töö määramise ning selle täitmise korrast, kuid ei ole sellegipoolest teinud ühtegi tundi ÜKT-d. Süüdlane ei asunud määratud ajal üldkasulikku tööd tegema ega teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ega ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kriminaalhooldusametnik on andnud süüdlasele üldkasuliku töö tegemiseks uue aja, kuid süüdlane ei ole temale antud võimalusi kasutanud. Seetõttu on põhjust arvata, et süüdlane hoidis teadlikult kõrvale üldkasuliku töö täitmisest ega ole motiveeritud seda ka edaspidi tegema. Tegelikult viitab teadlikule kõrvalehoidumisele seegi, et sel ajal, kui süüdlane tervislikel põhjustel ei saanud tööd teha, leidis ta ometi võimalusi toime panna vargusi erinevatest kauplustest. Korduvalt on talle ka selgitatud, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata mõistetud 2-päevase asendusaresti täitmisele. Seoses eeltooduga leiab kohus, et Tartu Maakohtu 20.05.2020. a määrusega väärteoasjas nr 4-202157 süüdlasele asendatud arest tuleb üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu pöörata täitmisele. Kuna H.L poolt ei ole tehtud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd, siis kuulub tal kandmisele 2 ööpäeva aresti. H.L on kohustatud aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 28.08.2020 kohtumäärusega nr 1-20- kohaldatud kriminaalasjas kohaldatud vahistamise lõppemist või pärast kriminaalasjas mõistetud reaalse karistuse ärakandmist . /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.