← Eesti

4-21-3430/13

Obsah (6)§ 224§ 201§ 69§ 91§ 94§ 90

4-21-3430 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3430 [2670,21,004607] Kohtunik Anu Tammeniit Koh

§ 224

lg 1 ja § 201 lg 2 järgi D.E – ik XXX; elukoht: xxx; tel xxx ; e-post: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keelt; töökoht: ei tööta Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 224lg 1, § 201 lg 2; Kar

S § 48, § 68 lg 2 ning VTMS § 2, § 83 p 1, 2, § 107 – § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.E

§ 201lg 2 ja § 224 lg 1 järgi ning juhindudes Kar

S § 63 lg -st 1 mõista karistuseks

§ 201lg 2 alusel arest 20 (kakskümmend) ööpäeva. 2. Kar

S § 68 lg 2 kohaselt arvata kinnipidamine karistusaja hulka ja aresti kandmise algust lugeda alates 25.08.2021 kell 12.

  2. Välja mõista D.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o asitõendi teisaldamise kulu 50,40 (viiskümmend eurot ja 40 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded 1

(8)4-21-3430 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse tahtliku süüteo toimepanemise vahendina D.E-le kuuluv mootorsõiduk x (VIN xxx) registreerimismärgiga xxx, mis asub PPA Lääne prefektuuri Pä rnu politseijaoskonna parklas aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond.
  2. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta käsutamiskeeluna. Kohtuotsus saata käsutamiskeelu kandmiseks registrisse. toimib enne viivitamatult selle jõustumist Transpordiametile
  3. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei - ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja menetlusalusele isikule ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile. Edasikaebamise kord VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 17.09.
  4. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud 25.08.
  5. a koostatud väärteoprotokolli nr AB1601041 kohaselt juhtis D.E 25.08.
  6. a kella 12.33 ajal mootorsõidukit x (x maakond, x vald, x küla, x mnt 4.km, x tee ja x tn vahel, x tn suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11mg/l kohta, samuti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (juhtimisõigus ära võetud 27.04.26.10.
  7. a). Juht oli varem 22.06.
  8. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud. Oma teoga rikkus D.E iiklusseaduse (edaspidi

) § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 201lg 2 ja § 224 lg 1 järgi.

26.08.2021. a edastas kohtuväline menetleja D.E väärteoasja materjalid Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotles D.E süüdimõistmist

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 1 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises ning karistamist arestiga ja väärtegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 26.08.2021. a toimunud kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja esitatud taotluse juurde ning palus määrata D.E-le karistuseks 30 ööpäeva aresti. Samuti taotles konfiskeerida väärtegude toimepanemise vahendina mootorsõiduki x registreerimismärgiga xxx. Menetlusalune isik D.E tunnistas, et on antud väärteod toime pannud, kuid leidis, et kohtuvälise menetleja taotletud karistus on liiga range. Maakohtu seisukoht 2

(8)4-21-3430 Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärtegude toimepanemine D.E poolt on leidnud tõendamist ja õigesti kvalifitseeritud. D.E-le pannakse süüks

§ 69

lg 3 nõude rikkumist ning sellega

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Kohus on seisukohal, et D.E on täitnud

§ 224lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D.E-le ette mootorsõiduki juhtimist 25.08.

  1. a kella 12.33 ajal x vallas x külas x mnt
  2. km-l x tee ja x tn vahel x tn suunas isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas D.E juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. D.E tunnistas süüd ning andis kohtuistungil ütlusi, et käis poes, ostis sealt õlut, mis sisaldas alkoholi, jõi selle autos ära ja kui ta hakkas parklast ära sõitma, peeti ta kinni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et D.E juhtis 25.08.
  3. a kella 12.33 ajal sõidukit x registreerimismärgiga xxx ning ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltoodut kinnitavad ka politseiametnikust tunnistaja Maaja Sillari ütlused. Isiku kinnipidamise protokoll tõendab, et x vallas x külas x mnt

  1. km-l 25.08.
  2. a kella 12.33 ajal peeti VTMS § 44 lg 1 alusel kinni D.E, kuivõrd ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ning ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Politseisõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtub sõiduki ja süüdlase kinnipidamine. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll i kohaselt tuvastati D.E 25.08.
  3. a kell 12.33 joove 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab D.E joobe tuvastamist. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et D.E oli 25.08.
  4. a kella 12.48-12.53 toimunud mõõtmisel alkoholijoove 0,16 mg/l, arvestades laiendmääramatust +/-0,05 mg/l, oli mõõtetulemus 0,11 mg/l. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et D.E juhtis 25.08.
  5. a kella 12.33 ajal x vallas x külas x mnt
  6. km-l liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,11 mg/l kohta. Seega, D.E , juhtides liikluses kasutatavat 3

(8)4-21-3430 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis rikkus

§ 69

lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 224lg 1 järgi. Karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.E pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Sõidukiga sõitma asudes D.E teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud. Seega on D.E täitnud KarS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. D.E-le heidetakse ette ka

§-s 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist.

§ 201

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõigust ning kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D.E-le ette mootorsõiduki, mitte trammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta ning seda isikuna, ke llelt on juhtimisõigus ära võetud, siis analüüsib kohus, kas D.E on 25.08.2021. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui juhtimisõigus oli ära võetud ning ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 94

lg 1 näeb nimelt ette, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Eelpool viidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et D.E juhtis 25.08.2021. a kella 12.33 ajal x vallas x külas x mnt 4. km-l mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse D.E-le ette

§ 90

lg 1 p 1, 3 nõuete rikkumist.

§ 90

lg 1 p 1 , 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§ -le

  1. Karistusregistri andmetest nähtub, et D.E on 05.04.
  2. a karistatud

§ 224

lg 2 järgi ning temalt võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Liiklusregistri päring, väärteoasja nr 2670,21,0011080 otsus ja karistusregistri väljatrükk tõendavad, et D.E-lt võeti juhtimisõigus ära 27.04.2021.a.26.10.

  1. a. Seega puudus D.E väärteo toimepanemise ajal, s.o 25.08.
  2. a mootorsõiduki x juhtimise õigus. 22.06.
  3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et D.E on varem 22.06.
  4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud. Kohtuistungil D.E kinnitas, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõ igus ja tunnistas väärteo toimepanemist. 4

(8)4-21-3430 Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud , et D.E juhtis 25.08.
  1. a kella 12.33 ajal mootorsõidukit x mnt
  2. km-l omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli ära võetud ning isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on tuvastatud D.E tegevuses

§ 201lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.E pani

§ 201lg 2 väärteo toime kavatsetult.

D.E kinnitas kohtuistungil, et ta oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ja elulist vajadust sõita ei olnud. Seega oli D.E teadlik sellest, et temale on juhtimine keelatud, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima. Seega on D.E täitnud

§ 201lg 2 ja § 224 lg 1 sätestatud väärtegude koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et D.E-le omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastaste tegudega. Karistus Eelnevalt on kohus tuvastanud, et D.E juhtis mootorsõidukit 25.08.

  1. a kella 12.33 ajal x mnt
  2. km-l joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud ja kes oli juhtimiselt kõrvaldatud. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist juhtimisõiguseta ning alkoholijoobes. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et D.E poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 224

lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega karistus tuleb D.E-le mõista

§ 201lg 2 alusel. Kar

S 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.E süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda D.E süüd suureks, kuivõrd ta juhtis sõidukit alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kellelt oli juhtimisõigus ära võetud ja kes oli juhtimiselt kõrvaldatud. Teine asjaolu, mis mõjutab D.E süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et väärteod on isik toime pannud kavatsetult, s.o tahtluse raskeimas vormis, seega on tegemist asjaoluga, mis viitab 5

(8)4-21-3430 isiku suurele süüle. Eeltoodust nähtuvalt arvestades D.E süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et D.E süü on keskmisest suurem ja seda eelkõige põhjusel, et isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu. D.E avaldas kahetsust politseile oma kahetsuskirjas, kuid kohtule ei ole ta kahetsust avaldanud.

§ 201

lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik D.E mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.E on varem väärteo korras karistatud ning ta omab 2 kehtivat karistust, mis kõik on seotud liiklusseaduse rikkumisega, sh

§ 201ja § 224 järgi.

D.E on karistatud 2 -l korral rahatrahvidega ning temalt võeti ära ka juhtimise õigus 6 kuuks. Eelnevad karistused ei ole teda aga mõjutanud seaduskuulekalt käituma ning uus rikkumine on mh toime pandud just seetõttu, et ta ei ole varasema otsusega mõistetud lisakaristust täitnud. Seega on D.E-le mõistetud väärtegude eest eriliiki karistusi, kuid neist ükski ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Lisaks on D.E süüdi tunnistatud ja karistatud kriminaalkorras KarS § 424 lg 1 järgi. Ehk ta on ka pärast kriminaalkorras mõistetud karistust jätkanud mootorsõiduki joobes juhtimist ning on kriminaalasjas määratud katseajal pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb D.E suhtes rakendada karistuse eesmärkide saavutamiseks raskemat karistusliiki ehk aresti. Varasematest karistusest hoolimata pani D.E taas toime uued samalaadsed liiklusalased rikkumised, s.o ca 1 kuu peale eelmise rikkumise eest mõistetud karistust. Seega leiab kohus, et on alust uskuda, et D.E ei ole endale eelmistest karistustest järeldusi teinud ning ta võib ka edaspidi toime panna liiklusalaseid õigusrikkumisi, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue liiklusalase rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Isik, kes paneb korduvalt toime samalaadseid väärtegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega. Ka Riigikohus on seda seisukohta toetanud. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitab, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on põhjendatud mõista süüdlasele raskema karistuse, kui eelmine samalaadse väärteo eest mõistetud karistus. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isikule mõistetud põhikaristus peab ületama sanktsiooni keskmist määra. Arvestades D.E süü suurust mõjutavaid asjaolusid , eelkõige seda, et käesoleval juhul D.E mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust , vaid rikkus ka teist õigusnormi, teo subjektiivset külge, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning tema isikut, leiab kohus, et D.E süü on suur, mistõttu tuleb talle mõista karistuseks arest 20 ööpäeva. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et D.E süüline käitumine

§ 90

lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 ja § 224 lg 1 6

(8)4-21-3430 järgi. Samuti leiab kohus, et mõistes isikule 20 ööpäeva aresti on võimalik isikut mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuvälise menetluse raames kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg-st 2 lähtuvalt arvata kinnipidamine karistusaja hulka ja aresti kandmise algust lugeda alates 25.08.2021 kell 12.
  1. Konfiskeerimine Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduki x kui süütegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõiduk x on käesolevas asjas süüteo toimepanemise vahend ning see kuulub D.E-le . Seda kinnitab ka liiklusregistri päring. Kohtuistungil menetlusalune isik D.E kinnitas, et ka varasemad rikkumised on ta toime pandud sama x. Seda kinnitavad ka väärteoasjade nr 2670,21,003296 ja 2670,21,001080 otsused, 22.06.
  2. a ja 10.03.
  3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused ning 23.10.
  4. a Pärnu Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-
  5. Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p 10), et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta. Kohus leiab, et tõenäosus, et D.E jätkab ka tulevikus sama mootorsõidukiga süütegude toimepanemist, on suur. Kohtul puudub veendumus selles, et üksnes mõistetava karistusega on võimalik D.E mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid. Arvestades ka tema varasemaid karistusi, ei ole välistatud ka see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga KarS § 424 lg 2 järgi või KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V äärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust miks pidi D.E mootorsõidukit juhtima. Ta ei osanud ka ise seda nimetada. Seega kui jätta D.E-le kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (3-1-1-37-07, p 23). Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest karistusandmetest on tema puhul suunamaks teda edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise. Lisaks on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras vangistusega, mis jäeti 7
(8)4-21-3430 tingimisi kohaldamata. Paraku nimetatud karistused enda eesmärk i ei saavutanud ning D.E jätkas süütegude toimepanemist ja kasutas selleks sama sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked süü teod toime pannud. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kõik süüteod on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Seeg a esineb risk, et D.E võib jätkata samalaadsete süütegude toimepanemist. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid tagajärgi, mis joobes juhtimine endaga kaasa võib tuua, on sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendina D.E-le kuuluv a mootorsõiduki x (VIN xxx ) registreerimismärgiga xxx, mis asub PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna parklas aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on asitõendi saatekulu. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist ja teisaldamisarvest nähtub, et D.E kasutuses olnud sõiduauto x registreerimismärgiga xxx teisaldati Lääne prefektuuri parklasse, millega kaasnes teisaldamise kulu summas 50,40 eurot. Nimetatud sõiduki puhul on tegemist süüteo toimepanemise vahendiga. Seetõttu leiab kohus, et sõiduauto teisaldamiskulu isiku kinnipidamise kohast menetleja parklasse, tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 6 mõttes asitõendi saatekuluks. Seega tuleb D.E-lt välja mõista riigituludesse asitõendi saatekuluna 50,40 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.