1-10-11081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11081 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aav

§ 38

lg 2 sätestab, et liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama oma kindlustusandjale. Seega käesoleval juhul oleks pidanud B. filiaali poole pöörduma kindlasti V. B., kuigi vastavalt

§ 38

lg 1 sätestatule oli see õigus ka D.R.

mõistes oli D.R toimunud liiklusõnnetuses kannatanu ning seega kuulus talle tekitatud liikluskahju hüvitamisele B. filiaali poolt sõltumata sellest, kes oli isikuliselt liiklusõnnetuse põhjustaja, ehk sõiduauto juht.

§ 44

lg 3 sätestab ammendavalt loetelu, millistel juhtumitel ei kuulu liikluskahju kannatanule hüvitamisele ning kahju tekitanud isiku tunnused või omadused (näit. juhtimisõiguse olemasolu) siia ei kuulu. 2

§ 48lg 2 p-s 4 sätestatud isiku vastu.

Sellist süüdistust ei ole käesolevas kriminaalasjas aga kellelegi esitatud. Apellant on seisukohal, et ei ole tõendatud ka D.R kui väidetava kuriteo toimepanija roll ebaõigete andmete esitamisel kahju tekitanud isiku kohta. Sellise teo täideviijateks saavad olla vaid V. B. kui tagasinõudekohustusest vabanev isik või O. Silitšenko, kes ennast kahju tekitanud isikuna esitas. D.R-i ei saa käsitleda kuriteo toimepanijana. Käsitledes D.R-i ütlusi ja tema tegutsemist väljaspool süüdistuses esitatud tegu, omistades mahakandmisele kuuluva BMW vajamist liiklusõnnetuseks on kohus väljunud süüdistuse piiridest ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõigust.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja kaitsjad toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör taotles jätta apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.2

§ 38

lg 1 kohaselt peab kannatanu esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik samuti liiklusõnnetusest kindlustusandjale teatama. Samuti tuleb tal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. 3

§ 48

lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. 5.3 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid D.R ja V. B. jõudsid omavahel kokkuleppele, et liiklusõnnetuse põhjustas BMW juhtimisõiguseta juht V. B.. V. B. liiklusõnnetusest kindlustusandjale ei teatanud ega avariilist sõidukit ülevaatuseks ei esitanud. Selle põhjuseks oli asjaolu, et kuna V. B. juhtimisõigus puudus, siis oleks ta pidanud tema poolt põhjustatud liikluskahju

§ 48lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjale hüvitama.

Kuna liikluskahju tekitanud sõiduauto BMW oli B. filiaalis kindlustatud, siis oleks kindlustusandja D.R-ile tekitatud liikluskahju igal juhul hüvitanud. Kuna D.R ja V. B. olid omavahel tuttavad, siis lepiti kokku, et kutsutakse kohale O. Silitšenko, kes esineb ise liiklusõnnetuse põhjustanud auto juhina. Seega vastab tõele kaitsjate väide, et D.R ja O. Silitšenko aitasid oma tegevusega V. B. liikluskahju hüvitamisest kõrvale hoiduda. 5.4 See asjaolu aga kohtukolleegiumi hinnangul ei välista nende vastutust KarS § 212 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 212 lg 1 järgi kindlustuskelmuse ja selle katse eest, sest D.R-i tegelik eesmärk oli saada kindlustushüvitist. Kindlustushüvitise saamiseks esitas ta kindlustusandjale ebaõigeid andmeid liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhtide ja selle toimumise asjaolude kohta. Lisaks sellele esitaski ta hiljem kindlustusandjale taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Seega lõi ta kindlustusandjas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebeõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Ehkki D.R-ile kindlustushüvitist välja ei makstud, ei ole siiski tegemist kuriteo katsega, sest antud koosseis kujutab endast analoogselt väljapressimisega nn kärbitud süüteokoosseisu, mis materiaalset tagajärge ei nõua. 5.5 KarS § 212 subjektiks saab olla üksnes erilise isikutunnusega isik, so kindlustusvõtja. Muu isik saab olla üksnes osavõtja. Seega on D.R kui kindlustatud auto omanik mõistetud põhjendatult süüdi kindlustuskelmuse täideviijana ja O. Silitšenko kui muu isik sellele kaasaaitajana. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 21. oktoobri 2010. a otsus D.R-i ja O. Silitšenko suhtes tuleb jätta muutmata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola Osaliselt tühistatud Riigikohtu 13 05 2011 otsusega nr 3-1-1-32-11 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 21. oktoobri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a kohtuotsused: 4