lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2, § 263 p 1, § 275, § 424, § 121, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi, L.H süüdistuses
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatavad T.R Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 28.05.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, § 115 lg 2 p 2,
K § 140 lg 2 p 2, 3, 4, § 185 lg 2,
alusel vangistusega 1aasta 1 kuu; - 31.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi
alusel tingimisi vangistusega 2 kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuud; - 19.08.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 1,
järgi
lg 5,
lg 2 ,
lg 1 alusel 174 tundi üldkasuliku tööd tähtajaga 8 kuud; - 30.12.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja pool
järgi
Tõkend – elukohast lahkumise keeld. 1 1-11-1696 L.H Elukoht xxx, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht ehitusfirma Konek. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Igor Belugin, Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista T. R-i
Tunnistada T.R s üüdi
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada T.R s üüdi
Tunnistada T.R s üüdi
Tunnistada T.R süüdi
Tunnistada T.R s üüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt
R-ile üksikkaristustest raskeima suu rendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.R-i vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvestada T.R-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 7 (seitse) päeva. Ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.12.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (5 kuud 28 päeva vangistust) ning mõista T.R-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 5 (viis ) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.08.2011.a. T.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. 2 1-11-1696 2. Tunnistada L.H s üüdi
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s. o summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada L.H rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks) päeva millele vastab rahalise karistuse 6 miinimum päevamäära ja mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 34 miinimum päevamäära ulatuses, s.o summas 108 (ükssada kaheksa) eurot 80 senti. Määrata L.H-le
1, 3 alusel § 66 lg rahalise karistuse summas 108,80 eurot tasumine ositi 2 (kahe ) kuu jooksul 54 ( viiekümne nelja) eurot 40 senti kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „L.H , 1-11-1696, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. L.H-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu I.S tsiviilhagi rahuldada ning mõista solidaarselt T.R-ilt ja Roman Mikhalevilt välja kuriteoga tekitatud kahju I S (xxx) kasuks summas 254 (kakssada viiskümmend neli) krooni (ehk 16,23 eurot). Asitõendid: nuga, mis asub kriminaalasja materjalides – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; tahavaatepeegel, mis asub hoiul Narva politseijaoskonnas – tagastada omanikule I. S kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Beliugini taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu T.R-ile 04.08.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 40 senti, m illest käibemaks on 25,57 eurot. Mõista T.R-ilt riigituludesse vä lja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Igor Belugini eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 ( ükssada seitse kümmend kaks) eurot 59 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 8 (kaheksa) eurot 40 senti, ekspertiiside tegemise eest 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot 38 senti, kaitsja Igor Belugini 04.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 40 senti. Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle riigieelarvest 3 1-11-1696 kaitsjatasu L.H-le 04.08.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 38 senti, millest käibemaks on 25,56 eurot. Mõista L.H-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viis kümmend seitse) eurot 53 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 6 (kuus) eurot 5 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 04.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 38 senti. Määrata L.H-le
MS alusel menetluskulude § 423 summas 633,99 eurot tasumine ositi 10 ( kümne) kuu jooksul 63 ( kuuekümne kolme) eurot 40 senti kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-11-1696, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 29.08.2011.a 1. Maakohus tuvastas 1.1 Esitatud süüdistus T.R on kohta alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 25.06.2010.a öösel (täpne aeg tuvastamata), viibides alkoholijoobes xxx asuva ühiselamu toa xx juures, tülis ühiselamu elaniku L T, lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, tekitades füüsilist valu ja marrastuse alahuule limaskestal; samuti 03.10.2010.a kella 01.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuva ühiselamu toas, ühise alkoholijookide tarbimise käigus lõi kannatanut G P noaga vasakule poole rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu ja rindkere eesseina lahtise haava. Oma tahtliku tegevusega T.R pani toime kehalise väärkohtlemise, e. teise inimese tervise kahjustamise, s.t.
Samuti tema olles isik, keda on viimase aasta jooksul korduvalt (03.05.2010.a ja 04.05.2010.a) karistatud väheväärtuslike asjade varguse eest, taas 22.03.2011.a kella 14.10 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Narvas, Tallinna mnt. 19c asuva kaupluse Rimi müügisaalist ning peitis jope sisetaskusse 2 pudelit viina Beloff mahuga 200 ml, maksumusega a´2,55 eurot, kokku maksumusega 5,10 eurot ning möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. 4 1-11-1696 Oma tahtlikku teoga T.R pani toime võõra vallasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, s.t.
Samuti T.R süüdistatakse selles, et tema 15.08.2010.a kella 06.00 paiku, olles alkoholijoobes, huligaansel ajendil, häirides kolmandate isikute rahu ja ajades üles xxx asuva ühiselamu 5.korruse elanikud, seejärel sama ühiselamu fuajees valvur I T silme all, rikkudes ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku, ilma põhjuseta, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele peksis läbi V N, tekitades kannatanule rinnapõrutuse, silmamuna ja silmakoopa põrutuse ja füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani T.R toime avalikku korra raske rikkumise vägivallaga, s.t.
p 1 ettenähtud kuriteo; Samuti tema 15.08.2010.a kella 06.50 paiku xxx asuva ühiselamu koridoris, solvas ebatsensuursete sõnadega ühiselamuvalvuri I T kutsel sündmuskohale tulnud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinikke S S ja S S seoses nende ametikohustuste täitmisega. Oma tahtliku tegevusega pani T.R toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t.
ettenähtud kuriteo; Samut i tema 24.09.2010.a kella 00.45 ajal grupis L.H´iga, püüdsid ärandada I S kuuluva, xxx maja juurde pargitud sõiduauto VAZ 2106 reg xxx ja selleks lõhkus vasaku esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui L.H lükkas sõiduautot, edasi -tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba alumise kaitsme, kuid ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja L.H´i kinni. Oma tegudega T.R pani isikute grupis toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, s.t.
lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo; Samuti tema 24.09.2010.a kella 00.45 ajal juhtis joobeseisundis (etanooli sisaldus veres moodustas 2,78 +/- 0,07 mg/g , s.o. mitte väiksem kui 2,71 mg/g) mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr xxx xxx maja juures, kus oli politseipatrulli poolt kinnipeetud. Oma tegevusega pani T.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t.
L.H on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 24.09.2010.a kella 00.45 ajal grupis T.R-iga püüdis ärandada I S kuuluva, xxx maja juurde pargitud sõiduauto VAZ 2106 reg nr xxx ja selleks lükkas sõiduautot, milles rooli taga oli T.R edasi-tagasi selleks, et auto käivitada ja teele saada, kuid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja T.R-i kinni. Oma tegudega L.H pani isikute grupis toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, s.t.
1.2 Kohtuistung Kohtuistungil avaldas süüdistatav T.R , et tunnistab ennast süüdi kõigis talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Võtab omaks kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid. Kohus avaldas T.R-i poolt eeluurimisel antud ütlusi. 5 1-11-1696 25.06.2010.a öösel toimepandud ja
kvalifitseeritud episoodi kohta seletas, et tunnistab end süüdi täielikult ning selgitas järgmis t, et ta tõesti ela b ühiselamus aadressil xxx. Ta elab selles toas üksi, elukaaslast tal ei ole. Samuti t a võib selgitada, et nende ühiselamus toas nr xx tõesti elas psüühiliselt haige naine nimega L, kellega tal ei olnud mingeid suhteid. Vahest ta nägi teda nende ühiselamus ja pööras tähelepanu, et see na i n e räägib iseendaga kuid tema pole temaga kunagi rääkinud, pole temal külas käinud ja kunagi pole teda enda juurde kutsunud. Samuti ta võib öelda, et mitte kunagi, ei vabatahtlikult ega tema tahte vastaselt, t a pole temaga suguühendusse astunud. Esiteks, tal pole kunagi isegi selliseid mõtteid tekkinud, teiseks, nagu naine ta teda üldse ei eruta (ta ei ole sümpaatne, on temast vanem ja ta on vaimuhaige naine). 2010.a juuni lõpus toimunud sündmuste osas ta või b selgitada järgmist, et tõesti, tol ajal ta väga kuritarvitas alkoholi, jõi pea iga päev ja isegi ei mäleta seda, mis toimus . Ei ole välistatud, et sellises seisundis ta võis kedagi lüüa ja nagu talle nüüd meenub, tol päeval ta oli oma toas raskes alkoholijoobes kus hilj a õhtul kuulas valjult muusikat. Seejärel tal on meeles, et keegi naabritest tegi talle sel põhjusel märkuse ja praegu ta tuletab meelde et tõesti, tema uksele koputas see vainuhaige naine. Ta tegi naabrile ukse lahti ja saatis ta p i ka lt . Kuid naaber ikka ei rahunenud maha, pomises midagi ja karjus tema peale. Edasised sündmused on tal halvasti meeles, kuid n i i palju kui ta mäleta b, ta ei kannatanud välja tema märkusi muusika kohta. St see naine hakkas teda ärritama, seepärast vihast ja vaenust tema vastu ta lõi teda rusikaga vastu nägu et tema maha rahuneks. Kuid seda, kus see toimus, ta ei mäleta, tema arvates see toimus üldkoridoris, kuid mitte tema ega tema toas. Rohkem ta pole seda naist peksnud ega teda rohkem näinud. Nii palju kui on tal meeles, t a lä ks oma tuppa magama ja kui ta järgmisel päeval üles ärkas, tahtis minna õue ning kui ta alla läks siis ta nägi ühiselamu komandanti N , kes peatas teda ja hakkas välja selgitama, mis tal eelnevalt ühiselamus juhtus. Täpsemalt tema selgitas talle, et ta peksis naist. St tema pidas silmas just seda sama L toast nr xx. Selle peale ta vastas temale, e t ta ei mäleta mitte midagi ja et ta pole kedagi peksnud. Rohkem ta pole komandandig a sel teemal vestelnud ja läks õue oma asju ajama. Naist, keda ta lõi, ta pole rohkem ühiselamus näinud ja tea b, et ta pärast saadeti mingisse hooldekodusse elama. Ta väga kahetseb oma õigusvastast tegu, tunneb kahetsust tehtu kohta, st selle kohta, et ta lõi haiget naist rusikaga vastu nägu. (T 4 lk 19-24) 14.08.2010 toimunud
pl, 275 järgi kvalifitseeritud episoodide kohta seletas, et tunnistab end süüdi täielikult ning selgitas järgmist: Ta hakkas alkohoolseid jooke jooma koos tuttavatega, tuttavate nimesid öelda ei soovi. Joodi 55% viina. Viina toodi Ivangorodist. Inimese kohta joodi ära 1,5 liitrit viina, võib -olla veidi rohkem. Mis pärast edasi toimus, ta lihtsalt ei mäleta. Mäletab, et ühiselamus kakles kellegagi, vist 5. korruse suures tiivas, kuid kellega ja mille pärast kaklus toimus, tema ei tea. Kes politsei välja kutsus, tema ei tea. Kuidas politsei kohale saabus, ta ei mäleta ning väga häguselt mäletab, kuidas teda politseiautosse pandi. Kes politseinikud olid, ta ei mäleta. Politseitöötajaid oli vist kaks. Mäletab, et toibus politseis, küsis kellegi politseitöötaja käest, mille eest teda kinni peetakse ning talle öeldi, et teda peetakse kinni selle eest, et ta solvas politseinikke. Mis sõnadega ta politseitöötajaid solvas, mille eest, ta ei mäleta, kuid ta ei välista seda, sest nagu ta juba ütles, on teda karistatud juba selle paragrahvi eest. Kahetseb väga, palub oma käitumise pärast andeks ja kohustub edaspidi seda mitte kordama. Kindlasti kodeerib end alkoholi vastu. (T 1 lk 9-13) 03.12.2010.a. toime pandud ja
kvalifitseeritud episoodi kohta seletas, et tunnistab end süüdi selle kuriteo toimepanemises ning või b selgitada järgmist: Tal on tõepoolest tuttav, nimega G P , kellega tal on normaalsed sõbralikud suhted ja mõnikord tarvitab temaga koos alkoholi. Ta teab, et G elab Viru tänava ühiselamus. 02.12.2010.a. õhtul hilja, nad kohtusid G ja tal oli vaja tema juurest oma mobiiltelefoni SIM- kaart ära võtta, mis oli G juures ühiselamus. Ühiselamusse tulles, nad ei jõudnudki G juurde minna, kuna G algul kutsus teda endaga kaasa kellegi juurde külla, niipalju kui ta mäletab, tuppa nr.xxx, kellegi talle varem 6 1-11-1696 t undmatu tüdruku juurde ja nagu ta G sõnadest aru sai, kus on alkoholijooke. Ta läks koos G , kuna ta samuti tahtis napsi võtta. Tulles selle tüdruku juurde, nad kõik kolmekesi jõid ära 1,5 liitrit viina, millest ta jäi kõvasti purju ja hakkas pahasti jagama. Pärast, niipalju kui t a mäleta b, juba 03.12.2010.a. öösel, olles ikka samas toas, tal tekkis G konflikt, kuid mis ajendil, t a täpselt enam ei mäleta, tema arvates, ta esitas talle mingeid alusetuid pretensioone suupistete kohta /talle ei meeldinud salat/, mille tõttu ta hakkas samuti talle robustselt vastama. Sel momendil oli tal käes nuga /liigendnuga, helehalli noapeaga/, millega ta lõikas hurmaad. See nuga kuulub talle ja see on tal alati kodus köögis, kuid miks t a selle sel päeval kaas a võttis, ta ei oska selgitada. Sellel konflikti momendil G , t a tõusis vihaga püsti ja lõi G oma noaga, sealjuures ta ei sihtinud spetsiaalselt talle rinda, ta lihtsalt tegi käelöögi noaga, kuid konkreetselt rinda, t a ei tahtnud talle lüüa, ilmselt nii juhtus, sest ta oli kõvasti purjus ja jagas halvasti oma tegemisi. Mingit tapmise eesmärki tal ei olnud, ta ei oska selgitada, miks ta pani toime nimetatud kuriteo, kõik toimus konflikti pinnal väga kiiresti ja iseeneslikult. Konflikti momendil, ku i ta G noaga lõi, toas kedagi ei olnud. Peale seda, kui ta G noaga lõi, siis ta kohe lükkas teda eemale ja võttis selle noa talt ära. Ta oli väga kõvasti purjus ja edasisi sündmusi juba enam ei mäleta, ta isegi ei mäleta, kelle juures ta hommikul ärkas. Haava ta G rinnal ei näinud ja kes talle kiirabi kutsus, ta ei tea. Paari päeva pärast ta sai teada, et G keeldub haiglas viibimisest ning temaga kohtudes G rääkis talle, et tal purjus peaga „sõitis katus pealt ära", samuti G näitas talle oma haava rinnal ja tõepoolest rinnal oli väike lõikehaav õmblustega. Ta vabandas G ees, palus siiralt andestada, mille peale G ütles talle, et rohkem tal talle mingeid isiklike pretensioone ei ole. Ta väga kahetseb oma tegu, puhtsüdamlikul t tunnistab ja kahetseb tehtut, aga nimelt seda, et ta lõi oma tuttavat G noaga. (t 4 lk 32-37) 24.09.2010 toimepandud ja
lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritud episoodi kohta seletas, et tunnistab end süüdi täielikult ning selgita s järgmis t: Öösel oma tuttava Romaniga, perenime ei mäleta, xxx kõndisid xxx tn majast nr xx mööda. Mõlemad olid purjus. Maja juurde oli pargitud valge auto VAZ. Tema lõhkus kiviga auto klaasi, kivi leidis lähedal tänavalt, ava s ukse ja ronis autosse. Tahtis võtta magnetoola ja lahkuda. Roman vist oli õues, täpselt ei mäleta. Roolisamba kaitset ta maha ei võtnud. Kui istus salongis juhiistmel, siis vajutas siduripedaali ja seetõttu auto hakkas eemale veere ma. Sel momendil tuli kohale politseiauto ja neid Romaniga peeti kinni. Annab vabatahtlikult DNA-proovi. (T 2 lk 24-27) 22.03.2011 toimepandud ja
lg 2 p 9 - §25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud episoodi kohta ehk varguse toimepanemise katse kohta , mis on toime pandud süstemaatiliselt, seletas, et tõesti 22.03.2011 varastas viina „Beloff“ kauplusest Rimi Narvas. Tahtis alkoholi tarvitada, astus kaupluse sisse, tal polnud raha kaasas, müügisaalist võttis 2 väikest pudelit viina, peitis neid jope salatasku ja läks kassade suunas. Läks kassast mööda, seejuures ei kavatsenud viina eest maksta. Sel ajal kui läks läbi turvaväravate, oli kuulda väravate helisignaali. Turvatöötaja palus tal veel kord läbi turvaväravate minna. Jälle oli kuulda seda helisignaali. Talle tehti ettepanek astuda valveruumi, küsiti, kas tal on kaasas mingi sellest kauplusest võetud kaup, esialgu vastas eitavalt. Siis tal paluti kõike taskutest välja võtta, võttis salataskust 2 pudeli välja. Kahetseb juhtunut. Tunnistab oma süüd täielikult. Enam ei pane toime vargusi. (t 3 lk 15-17) Süüdistatav L.H tunnistas end süüdi täielikult talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Võtab omaks tema vastu avaldatud tsiviilhagi. Kohtuistungil avaldatud L.H ütlustest nä htub, et010 24.09.2 öösel koos T.R-iga kõndisid nad xxx tn maja nr. xx hoovis. Enne seda olid T.R-iga ära joonud 1,5 liitrit viina. Maja hoovis seisis valge auto Žiguli. Ta ei mäleta millest nad T.R-iga auto kohta rääkisid, kuid T.R võttis maast kivi ja lõhkus sellega juhiukse klaasi. 7 1-11-1696 T.R istus autosalongi juhi kohale, ta oli sel ajal tänaval ja lükkas autot eemale. Ta ei oska seletada miks ta seda tegi. T.R istus autos ja keeras rooli. Kas T.R võttis roolisamba lahti, ei oska ta öelda – ei näinud. Sel ajal tuli kohale politsei ja pidas neid kinni. (T 2 lk 28-31) 1.2.1 Kannatanu S S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kella 06.00 paiku oli autopatrulli koosseisus. Tema paarimees oli S S . Nimetatud ajal said väljakutse sõita xxx ühiselamusse, kus oli mees, keda enne on pekstud ja käesoleval ajal pekstakse edasi. Kohale saabudes avastasid mehe, kellel olid näol peksmisjäljed (verenired, hematoomid). Ta teatas, et teda peksis T.R. Mees oli seejuures väga purjus. Selgitas talle, et ta ei saa juhtunu kohta temalt avaldust võtta seoses tema ebaadekvaatse seisundiga (tugev alkoholijoove). Samal ajal tuli nende juurde veel üks mees (hiljem tuli välja, et T.R ). Tema oli samuti väga purjus. Ta käitus kohe nende suhtes agressiivselt, hakkas solvama, väljendus nende kohta ebasündsalt. Nende seaduslikele korraldustele tulla patrullautosse, ta keeldus, väljendudes edasi nende aadressil ebasündsalt. Peale pikka veenmist ta siiski nõustus istuma patrullautosse. Toimetasid ta Narva politseiosakonda, kus samuti ta väljendus edasi tema ja paarimehe S S aadressil ebasündsalt. Kuna ta oli väga purjus ja oma tegudega näitas, et võib tekitada kahju endale või juuresolijatele, siis paigutasid ta kainenema. Peab T.R-i käitumist nende kui politseitöötajate suhtes lubamatuks, seoses sellega palub viimane võtta kriminaalvastutusele kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (T 1 lk 1-4) Kannatanu S S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kella 06.00 paiku, olles patrullis koos S S , said väljakutse selle kohta, et xxx ühiselamus on kaklus. Kui nad sisenesid ühiselamu fuajeesse, siis nägid meest, kes teatas neile, et teda peksti, kes peksis, ta neile ei öelnud. Mees oli väga purjus. Kirjutasid S kannatanu andmed üles. Kannatanu näitas neile treppi, et inimene, kes teda peksis, on kuskil korrusel. S jäi fuajeesse, tema otsustas üles minna ja vaadata korrusele. Kohe, kui ta ukse avas, siis neile tuli vastu noormees, nagu pärast tuvastasid, see oli T.R (xxx). T.R oli joobes, kuid alkoholilõhna temast ei tulnud. T.R-i näol oli hematoom, jalgadel oli verd, üldiselt oli näha, et ta oli kellegagi kakelnud. S püüdsid Berjožkinilt välja selgitada, et mis juhtus, kuid tema käitus jõhkralt, ütles kannatanule, et tema peksis teda esimesena, kannatanu Sei püüdis T.R-i käsi raudu panna, kuid tema ei allunud. Seejärel ta saatis S Mis sõnadega T.R S solvas, ta ei kuulnud. Neil õnnestus suurte raskustega T.R autosse panna ja politseisse viia. Pannud T.R-i kinnipeetute tuppa, ta ähvardas kannatanut mitu korda, et kirjutab kaebuse, et kannatanud peksid teda, aga kui kohale sõitsid kiirabitöötajad, siis T.R ütles nende kuuldes, et kannatanu Sei peksis teda, aga seejärel nimetas teda pederastiks. Kannatanut solvasid väga tema sõnad ning sel põhjusel otsustaski teha avalduse. (T 1 lk 1822) Kannatanu V N kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 peale kella 24.00 öösel tuli talle külla tema tuttav V , kus V elab ja kuidas ta leida, tema ei tea. On tuttavad umbes kuu aega. Istusid ja vaatasid telerit ning jõid õlut. Siis said neil suitsud otsa. V ütles, et tuleb ühiselamus ringi käia ja suitsu leida. Läksid V tema toast välja ja suundusid 5.korrusele. 5.k orrusel ühes toas mängis kõvasti muusika, Vladimir koputas. Toa st tuli välja purjus T.R . Nüüd ta teab , et tema nimi on T.R , aga tol päeval ta tema perekonnanime ei teadnud. T.R küsis, et miks nad kopivad tema toa uksele, milleks tulid. Ta küsis seda kõike väga agressiivselt. V ü tles, et neil on suitsu vaja ja et neil on napsi kaasas. Napsi kohta kuuldes T.R kutsus neid oma tuppa. Peale T.R-i oli toas 3-4 naist, mis naised need olid, tema ei tea. Kell oli juba 05.00 paiku hommikul. Nad jõid T.R-i toas ja korraga üks naine tegi talle ettepaneku lahkuda toast, miks ta naisele ei meeldinud, tema ei tea. Et olukorda mitte teravdada, tõusis püsti ja läks koridori. Tema kannul tuli T.R, midagi ütlemata hakkas teda peksma. T.R on temast veidi pikem ja on 8 1-11-1696 tugevam, ta ei saanud talle isegi vastu lüüa, miks T.R teda peksis, tema aru ei saanud. Tubadest hakkasid välja tulema elanikud, tegid T.R-ile märkuse. Seejärel tulid T.R-i toast välja naised ja tirisid ta T.R-i juurest eemale, sel ajal jooksis 5.korruselt oma tuppa. Omas toas olles kutsus välja politsei. Kohale saabusid politseitöötajad, selgitasid talle politseisse avalduse esitamise tingimused, tegid ettepaneku käia traumapunktis, aga alguses tuli kaineks saada. Peale seda politseitöötajad sõitsid ära. Ta pani prillid ette ja läks valveruumi, et saada teada teda peksnud inimese nime. T.R suitsetas sel ajal ukse taga valveruumi juures ja tõenäoliselt kuulis tema jutuajamist valvuriga. T.R kargas tema juurde ning hakkas teda õue tirima, tema püüdis igati vastu punnida, saades aru, et õues pole tal T.R-i eest mingit pääsu. Kuni T.R teda tiris, ta tõmbas katki tema riided (ei oma väärtust) ja peksis teda, T.R loopis teda kõikjale, vastu põrandat, seinu ning sel korral kutsus valvur politsei välja. T.R käitus jõhkralt, vastas politseitöötajatele jõhkralt, kuidas konkreetselt jõhkrutses, ta ei oska öelda, ta kuulis seda vaid tema intonatsioonist. T.R-i käed pandi raudu ja ta viidi ära. Politseitöötajad selgitasid talle jälle avalduse esitamise korda ja sõitsid ära, viies T.R-i endaga kaasa. Ta läks koju ja heitis seal magama. Ta lamas mitu päeva- 3 päeva kindlasti, aga siis läks haigla vastuvõttu, millised vigastused tal fikseeriti, ta ei tea, tehti röntgen ja veel midagi. Ta juba andestas T.R-ile ega soovi, et ta kannaks ranget karistust. (T 1 lk 28-32) Kohtuistungil avaldatud kannatanu V N arstitõendist nähtub, et N pöördus arstiabi saamiseks SA Narva Haigla ning tal diagnoosi ti alkoholijoove, rinnapõrutus, silmamuna ja silmakoopa põrutus (T 1 lk 33) Tunnistaja I T kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kell 05.40 helistasid talle ühiselamu 5.korruse elanikud ja ütlesid, et korrusel on kaklus. Millisest toast helistati, ta ei tea. 15.08.2010 töötas alles kolmandat päeva valvurina ja kõiki elanikke veel ei tea. Umbes 5 minuti pärast tuli fuajeesse V N . Tema näos polnud tervet kohta. N läks oma tuppa nr xxx. Veel mõne minuti pärast sõitsid kohale kiirabi ja politsei. Kes politsei ja kiirabi välja kutsus, tema ei tea, kuid oletas, et seda tegi N ise. Kohe, kui kiirabi ja politsei ära sõitsid, N tuli valveruumi ja hakkas uurima, kes see pikk noormees on. Selgitas N , et ta ei tea elanikke ning samal ajal tuli trepist alla T.R. N näitas T.R-i peale ja ütles: „Näed, ta norib jälle tüli." Vastas N , et see pikk elab 104-ndas toas. T.R kutsus N õue, kuid N keeldus minemast. N palus tal politsei välja kutsuda, viidates, et T.R jälle norib temaga tüli. T.R-ile ei meeldinud midagi N sõnades ning ta hakkas lihtsalt teda peksma. Peksmise käigus N lõi end ära nii vastu valveruumi ust kui ka vastu seina. N ei saanud T.R-ile isegi vastu anda. Kakluse ajal T.R ajas N löökidega trepimademele, lükates ta fuajeest välja. Kõike seda nähes kutsus ta välja politsei. T.R peksis N kõvasti läbi. Kui politseitöötajad kohale saabusid, siis meespolitseinik läks trepimademele, kus seisis T.R, aga naispolitseinik rääkis N . N ütles, et kui kaineks saab, teeb kindlasti politseisse avalduse. Seejärel tuli T.R fuajeesse koos politseitöötajaga ja hakkas neid igati sõimama, väljendudes ebasündsalt. Talle tundus, et T.R ei saanud aru, kellega ta räägib, seoses tugeva alkoholijoobega. Seejärel viidi T.R politseisse. (T 1 lk 23-27) 1.2.2 Kannatanu I S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et tema kasutuses on auto VAZ 21063, valge, 1988 väljalase, reg nr xxx. Autole mingeid ärandamisvastaseid seadmeid paigaldatuid ei ole, signalisatsiooni ei ole. 23.09.2010 kella 20.00 ajal sõitis oma maja juurde ja parkis auto maja
Lahendi tegemisel ei tohi kohus väljuda Deniss T.R-ile esitatud süüdistuse raamest, nimelt järgmisest T.R-ile süüks arvatud teo kirjeldusest: „15.08.2010.a kella 06.50 paiku xxx asuva ühiselamu koridoris, solvas ebatsensuursete sõnadega ühiselamuvalvuri I T kutsel sündmuskohale tulnud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinikke S S ja S S seoses nende ametikohustuste täitmisega.“ Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuses olema sõna -sõnalt toodud väljendid, mille kasutamist süüdistus politseiametniku aadressil solvavaks peab. Juhul kui tegemist on ebasündsate väljenditega, siis peaksid need väljendid sisalduma süüdistusakti lisana olevas kinnises ümbrikus (vt RKKKo nr 3 -1-1-3-05). Käesolevas asjas T.R-ile esitatud süüdistuses neid väljendeid ei sisaldu, millega on rikutud kaitseõigust, kuna süüdistataval puudub võimalus nende väljendite solvava hinnangu vaidlustamiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et „süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa.“ (3 -1-1-91-07). „Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03). Isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatav säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik (vt RKKKo nr 3-1-1-139- 05).“ Vaatamata sellele, et T.R tunnistab ise end süüdi täielikult kogu talle esitatud süüdistuse ulatuses, s.h.
järgi ning ka kannatanud ja tunnistajad teatasid kohtule, et T.R sõimas vormiriietuses olevaid politseinikke ebasündsate sõnadega, konkretiseerimata süüdistuse puudulikus ei luba T.R süüdi mõista
Eeltoodust tulenevalt teeb kohus T.R-i suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse
T.R-i tegevus 15.08.2010 kannatanu V N suhtes on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et T.R-i süü selle kuriteoepisoodi toimepanemises on tõendatud süüdistatava enda süü omaksvõtuga ning süüdistatava ütlustega, samuti aga kannatanu V. N ja tunnistaja I T omavahel riimuvate ütlustega selle kohta, et konflikt T.R-iga toimus kanntanul V. N juba ühiselamu 5. korrusel, kus T.R hakkas V. N teadmata põhjusel peksma ning jätkus ühiselamu fuajees, kus peale politsei lahkumist T.R uuesti ründas V. N tunnistaja I.T silme all. Kohtuliku arutamise tulemusena on leidnud tõendamist, et T.R 15.08.2010.a kella 06.00 paiku, olles alkoholijoobes, huligaansel ajendil, häirides kolmandate isikute rahu ja ajades üles xxx asuva ühiselamu 5.korruse elanikud, seejärel sama ühiselamu fuajees valvur I T silme all, rikkudes ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku, ilma põhjuseta, ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele peksis läbi V N, tekitades kannatanule rinnapõrutuse, silmamuna ja silmakoopa põrutuse ja füüsilist valu. Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lähtuvalt avaliku koha mõistest on ühiselamu fuajee käsitatav kohana, kus kehtib avalik kord. 13 1-11-1696 Kvalifitseerimaks süüdlase tegevuse avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti (vt RKKKo nr 3-1-1-78-05, p 7.3). Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
Seega tuleb vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (vt RKKKo nr 3-11-102-03, p 9 ja nr 3-1-1-24-07, p 6.1). On tuvastatud, et T.R põhjuseta tungis kallale ühiselamu fuajees viibivale V N ning tunnistaja I T silme all peksis N , seejuures tunnistaja I T on kohtu seisukohal asjasse mittepuutuv isik, kelle rahu oli ilmselgelt rikutud. Selline tegevus on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud kui avalikku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Kohus leiab tõendatuks ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseerituks
järgi T.R-i tegevuse 25.06.2010 kanntanu L T suhtes ning 03.10.2010 kannatanu G P suhtes. T.R-i enda ütlustega, samuti kannatanute L T ja G P ütlustega, tunnistajate N T ja N K ütlustega, samuti arstitõendiga G P suhtes ning ekspertiisiaktiga L T suhtes on tõendatud, et 25.06.2010 peksis T.R rusikatega L T ning 03.10.2010 tekitas noahaava kannatanu G P . Kohus samuti leiab tõendatuks T.R-i ja L.H egevust 24.09.2010.a kella 00.45 ajal kui nemad isikute grupis , püüdsid ärandada I S kuuluva, xxx maja juurde pargitud sõiduauto VAZ 2106 reg nr xxx ja selleks T.R lõhkus vasaku esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui L.H lükkas sõiduautot, edasi- tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba alumise kaitsme, kuid ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja L.H´i kinni. Selline tegevus on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud kui võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse isikute grupi poolt, s.t.
T.R-i ja L.H süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud eelkõige nende poolt süü omaksvõtuga ning endi süüstavate ütlustega, samuti tunnistaja D R ütlustega, kes osales politseitöötajana T.R-i ja L.H kinnipidamisel vahetult kuriteo sündmuskohal, kannatanu I S ja tunnistaja N I ütlustega, kes nägi kuidas 2 noormeest üritasid I. S kuuluva auto ärandada ning oli politseitöötajate poolt kinni peetud vahetult sündmuskohal. Kohus leiab, et riiklik süüdistus õigesti kvalifitseeris auto omavolilise ajutise kasutamist mitte lõpule viidud kooseisuna, vaid katsena. Asja kasutamise all tuleb mõista selle kasutamist AÕS § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb asja omaduste tarbimises või asjalt vilja saamises. Vaatamata asjaolule, et süüdistatavad liigutasid autot edasi-tagasi mootori käivitamise eesmärgil, kusjuures T.R oli auto roolis, seega juhtis seda, ei jõudnud süüdistatavad tarbida sõiduauto omadusi – liikuda sõiduautos mootori abil, seega on põhjendatud nimetatud kuriteo kvalifikatsioon
§ § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi. 24.09.2010 sõiduauto VAZ 2106 roolis oli kinni peetud T.R, kelle veres tuvastati etanoolisisalduseks 2,78 +-0,07 mg/g, mis olulisel määral ületab kriminaalvastutuseks sätestatud piirnormi 1,50 mg/g. Vaatamata asjaolule, et sõiduauto mootor ei töötanud, on tunnistajate D. R ja N I ütlustega, samuti süüdistatavate L.H ja T.R-i enda ütlustega tõendatud, et autot liigutati L.H abil mootori käivitamise eesmärgil. T.R-i tegevust, kes istus auto roolis selle liikumise ajal tuleb käsitada auto juhtimisena. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab D. Berjozki süü tõendatuks mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, s.t.
14 1-11-1696 Kohus leiab samuti tõendatuks T.R-i süüd võõra vallasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise ee smärgil isiku poolt, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, s.t.
T.R-i ennast süüstavate ütlustega, samuti tunnistaja D V ütlustega, kes turvafirma valvurina pidas T.R kinni 2 pudeli viina poest varguse katselt on tõendatud T.R-i süü varguse katses süstemaatiliselt, kuna T.R oli varem korduvalt (03.05.2010.a ja 04.05.2010.a) karistatud väheväärtuslike asjade varguse eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatavate isikuid, nende karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.R-i karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti T.R-i poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, samuti seda, et T.R on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, kuid enda jaoks järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, tuleb T.R karistada reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Kuna süüdistatava T.R pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseaja jooksul, siis k aristuse mõistmisel kohus samuti kohaldab
lg 5; § 65 lg 2 ning suurendab mõistetavat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.12.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (5 kuud 28 päeva vangistust). Arvestades T.R-i poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, samuti asjaolu, et T.R jätkab kuritegude toimepanemist katseaja kestel, kohus leiab põhjendatuks valida T.R-i suhtes tõkend - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest. L.H karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti asjaolu, et L.H on kindel töö koht, tema on varem kohtulikult karistamata, võib teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mõistes talle rahalise karistuse. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatavad L.H ja T.R võtsid õigeks kannatanu I S nõude. Sellest tulenevalt kohus rahuldab kannatanu I.S hagi ning mõistab solidaarselt T.R-ilt ja L.H-lt välja kuriteoga tekitatud kahju I S (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks summas 254 (kakssada viiskümmend neli) krooni (ehk 16,23 eurot). Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Pavel Gontšarov Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.