4-21-1941/12

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.augustil

1. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1941 Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kohtunik Peet Teidearu Kärt Käära L.R-i (L.R)kaebus PPA Lõuna prefektuuri 22.04.2021 väärteootsusele väärteoasjas 2780, 20, 008185 Kaevatava otsuse teinud asutus Menetlusalune isik/kaebuse esitaja PPA Lõuna prefektuur (Tartu , Riia 132) Esindaja : komissar Indrek Laanisto L.R Ik:XXX ;elukoht: xxxx Lepinguline kaitsja Adv. Tambet Laasik Advokaadibüroost Kõrgesaar ja Laasik/e-post: info@abkl.ee Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p. 1, § 113, §135, § 155, § 156, KrMS § 180 lg. 1, kohus Otsustas : Jätta rahuldamata L.R-i (L.R) kaebus PPA Lõuna prefektuuri 22.04.2021 väärteootsusele väärteoasjas 2780, 20,
2. Tulenevalt KrMS § 180 lg. 1 jätta kaebemenetluse kulud L.R-i kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kui on esitatud kirjalik kassatsiooniteade saab nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse Riigikohtule esitada 30 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse kättesaamisest kohtusaalis otsuse kuulutamisel , s.o.
3. augustist
4. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik Kaitsepolitseiameti 28.07.2020 avaldusega PPA Lõuna prefektuurile paluti PPA Lõuna prefektuuril võtta seisukoht L.R-i elukohast xxxx ja tema sõidukist ära võetud esemete kohta( tl. 46). L.R kuulati väärteomenetluses üle 25.08.2020( tl. 48) ning tutvustati temale VTMS § 19 toodud õigusi. 6.11.2020 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoprotokolli väärteoasjas 2780, 20, 008185 Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 / Relvaseadus § 89 2 lg. 1 rikkumise kohta. Väärteoprotokollis on fikseeritud et 3.12.2019 leiti x tn. x krt. x L.R-i elukohast kolm teleskoopnuia. Tema autost xxxxx reg. nr. xxx leiti läbiotsimise käigus üks teleskoopnui ( tl. 50). Menetlusalusele isikule L.R-ile tutvustati VTMS § 19 toodud menetlusaluse isiku õigusi( tl. 51). L.R-i kaitsja adv. Tambet Laasik esitas PPA Lõuna prefektuurile vastulause väärteoprotokollile(tl. 53), milles taotletakse lõpetada väärteomenetlus või alternatiivselt vähendad rahatrahvi, sest L.R on teo toime pannud ettevaatamatusest, mitte tahtlusega ning mingit ohtu ei ole teoga tekitatud. PPA Lõuna prefektuur on 25.11.2020 Tõendusteabe täiendamise kohaldamise määrusega VTMS § 68 lg. 2 alusel määranud tõendusteavet käesolevas väärteoasjas täiendada ning määras relvaekspertiisi ning see määrus saadeti teadmiseks ka L.R-ile ( tl. 55). PPA Lõuna prefektuuri ekspertiismäärusega on määratud väärteomenetluses relvaekspertiis ning küsitud eksperdilt kas L.R-i elukohast ära võetud 3 teleskoopnuia ja L.R-i autost ära võetud üks teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad( tl. 56). EKEI ekspertiisiakt nr. xxxxx /xx.xx.xxxx kinnitab , et eksperdile esitatud esemed on teleskoopnuiad ja kuuluvad löögitoimeliste külmrelvade hulka( tl. 57-58). Õiend ekspertiis maksumuse kohta kinnitab ekspertiisikuluks 255 €( tl. 59). Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt 33/21 kinnitab nimetatud nelja teleskoopnuia üleandmist ja vastuvõtmist väärteomenetluses( tl.47, tl.60). 24.03.2020 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoprotokolli, milles oli süüetteheide L.R-ile 2 Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 / § 89 lg. 1 rikkumises. L.R-ile on selgitatud tema õiguseid( tl.40). Juures olnud kaitsja Tambet Laasik. Protokollis on antud selgitus vastulause esitamiseks. PPA Lõuna prefektuuri otsusega väärteoasjas 2780, 20, 008185 karistati L.R Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 / § 89 2 lg. 1 nõuete rikkumises ettevaatamatusest ning karistati 40 trahviühiku e. 160 € rahatrahviga. Otsuses on käsitletud samuti protokollile esitatud vastulauset. Otsuses on selgitatud, et Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 / § 89 2 lg. 1 kohaldamise tingimuseks ei ole kahju tekitamine, vaid teleskoopnuia omamine( tl. 38- 39). Otsusega on L.R-ilt välja mõistetud menetluskuluna relvaekspertiisi kulu 255 €. Selgitud on kuhu ning millise aja jooksul tasuda trahv ja menetluskulu. L.R-i kaitsja adv. Tambet Laasik esitas eelnimetatud otsusele kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leitakse, et ükski õigusakt ei sätesta, millise konkreetse eseme omamine on keelatud. Ekspertiis ei saa kinnitada , et tegemist on teleskoopnuiadega. L.R-ile on koostatud kaks väärteoprotokolli. Ühestki õigusnormist ei tulene, et tõendusteabe täiendamise kohaldamise määrus tühistaks eelneva väärteoprotokolli. L.R-ile koostatud kahe väärteoprotokolli koostamine ei vasta VTMS § 68 lg. 2 nõuetele, sest see säte näeb ette protokolli täiendamise uute asjalude ilmnemise puhul. Menetleja on isikule selgitanud, et tõendusteabe täiendamise kohaldamise määrus tühistab väärteoprotokolli. See seisukoht ei ole põhjendatud ega menetlusõigusega kooskõlas. VTMS § 68 lg. 2 ja § 70 lg. 4 nõudeid on 2 rikutud. See rikkumine on oluline rikkumine. Väärteotsuse tähtaja ületamisega on menetleja saanud uue tõendi – EKEI ekspertarvamuse, mis on saanud peamiseks tõendiks. Isik on süüdi mõistetud läbi uute tõendite kogumise, menetlejal ei olnud takistust seda tõendit varasemas menetluses saada. Ekspertiisiaktis puudub põhjendus mis esemed on teleskoopnuiad. Kaebuses väidetakse, et EKEI ekspertisakt on puudulik , kuna puuduvad põhjendused milliste parameetrite järgi ja miks võiks kvalifitseeruda ese teleskoopnuiaks. Kaebuses väidetaks, et internetikaubanduses on erisuguseid lastele suunatud mänguasju teleskoopnuile sarnase kujuga. Kaebusele on lisatud väljatrükke internetikaubanuse lehekülgedelt, kus kujutatud mänguasjadena käsitatavad nuiad. Kaebuses väide on ka see, et ka teleskoopkaardikepid ei erine suuresti teleskoopnuiast. Need teleskoopkaardikepid ei erine mistahes olulisel viisil käesolevas menetluses vaidluse all olevatest esemetest. Kuna ekspertiisakt ei vasta KES § 2 nõuetele, tuleb väärteomenetlus lõpetada ning menetluskulud panna riigi kanda. Kaebusele on lisatud initernetilehekülgedelt nn. mänguasjade müügikulutusi( tl. 12-30 ja tl.6381) . PPA Lõuna prefektuur vastuses kaebusele( tl. 35- 37) on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Relvaseaduse § 20 lg. 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad kasteet, kasteetnuga,teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekistamiseks valmistatud ese. Seega on seadusega keelatud kõik spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud esemed. Sellise üldise keelu puhul ei olegi seaduses võimalik kirjeldada kõikide keelatud esemete parameetreid. Siiski on seaduses täpsustatud , et nende keelatud esemete hulka kuulub ka teleskoopnui . Ekspert kinitab , et ekspertiisiks esitatud ese on teleskoopnui ning kuulub löögitoimeliste külmrelvade hulka. Kaebuses on veel juhitud tähelepanu menetlusõiguslikule rikkumisele -nimelt VTMS § 68 lg. 2 näeb ette uute asjaolude korral protokolli täiendmise.
5. 11.2020 koostati väärteoprotokoll, kuid menetlusteabe täiendmaise määrusega, mida tutvustati ning saadeti ka L.R-ile , määrati uute tõendite kogumine ning 24.03.2021 koostati täiendav väärteoprotokoll. Seda võimalust on selgitanud ka Riiigikohus lahendis 3-1-1-23-17 ning tingimuseks on siin selle protokolli tutvustamine menetlusalusele isikule. Vääretomenetluses tehtud otsus lähtub 24.03.2021 koostatud väärteoprotokollist nins asjas olevatest tõenditest. Ekspertiisi pädevuses puudub põhjus kahelda, ekspertiisiakt on arusaadav. Ekspertiisakt kinnitab, et L.R-i elukohast ja sõidukist ära võetud esemed on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad( tl. 35-36). Kohtuistungil
7. 2021 jäid menetluspooled oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja esindaja adv.Tambet Laasik oli seisukohal, et tema klient L.R ei ole toime pannud väärtegu. Põhiseadus § 23 lg. 1 kohaselt saab isikut karistada teo eest mis on seaduses karistatavana määratletud. Relvaseaduses toodud määratlus ei ole arusaadav, teleskoopnuia ei ole arusaadavalt määratletud. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus vaatab väärteoasjas esitatud kaebuse läbi kogu väärteasja ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest. Väärteomenetlus on viidud läbi pädevate ametiisikute poolt. Süüteokirjeldus on selge ning arusaadav. Menetluslausele isikule on tutvustatud VTMS § 19 toodud õigusi ning need on olnud isikule arusaadavad, mida isik on oma alkirjaga kinnitanud. Isikule on antud võimalus protokollile vastuväite koostamiseks. 3 Kohtu hinnagul ei ole PPA Lõuna prefektuur VTMS § 70 lg. 4 toodud 30 -päevast menetlustähtaega ületanud. 6.11.2020 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoprotokolli väärteoasjas 2780, 20, 008185 Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 / Relvaseadus § 892 lg. 1 rikkumise kohta. 25.11.2020 koostas PPA Lõuna prefektuur samas väärteoasjas tõendusteabe täiendamise määruse. Seega 6.11.2020 väärteoprotokoll ei olnud enam siduv menetlusdokument ning väärteootsuse tegemise tähtaeg lükkus põhjendatult edasi. PPA Lõuna prefektuuri poolt oli põhjendatud käesolevas väärteomenetluses koostada teine väärteoprotokoll, sest tõendusteavet oli asjas täiendatud. Menetleja kohustus oli tõendusteabe täiendamisel koostada uus protokoll. VTMS § 68 lg. 2 sõnastus näeb tõendusteabe täiendamise puhul väärteoprotokolli täiendamist, kuid seadus ei ole määratlenud, kuidas seda tehakse. Menetlusdokumenti paranduste tegemine ei ole korrektne ning annaks edaspidi võimaluse protokolli mitmeti tõlgendada, seada selles tehtud parandused kahtluse alla. Väärteoprotokollis peab olema süüetteheide üheselt määratletud ning lubamatu on protokollis paranduste tegemine, mis ühtlasi ka menetlusaluse isiku kaitseõigust kahjustaks. Riigikohtu 22.mai 2017 otsus väärteoasjas 3-1-1-23-17 selgitab: p.12…. ei ole väärteomenetluses välistatud VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokollis sisalduva tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamine. Seda eeskätt juhul, kui menetleja peab vajalikuks muuta menetlusalusele isikule tehtava etteheite sisu. Muu hulgas ei näe väärteomenetluse seadustik ette, et väärteoprotokolli koostamine peab toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine), ega keela uue väärteoprotokolli koostamist. Riigikohus on osundatud lahendis ka märkinud, et selles küsimuses puudub vähemalt karistusõiguslike meetmete kohaldamiseks piisav õigusselgus. Riigikohus on selle lahendiga andnud selgituse VTMS § 68 lg. 2 rakenduseks. Kuivõrd süüdistuse sisu vajas täiendamist, oli igati põhjendatud täienenud tõendusteabe olemasolul uue väärteoprotokolli koostamine, mida ka PPA Lõuna prefektuur tegi vastavuses VTMS § 69 protokolli nõuetega ja tutvustas VTMS § 70 alusel seda protokolli ka L.R-ile . Seega kaebuses toodud väide olulisele menetluslikule riivele ei ole asjaomane. Puudub menetlusõiguslik riive. PPA Lõuna prefektuuri 22.04.2021 väärteootsusega väärteoasjas 2780, 20, 008185 karistati 2 L.R-ini Relvaseaduse § 89 lg.1 alusel 160 € rahatrahviga( tl. 38-39) ning konfiskeeriti läbiotsimisel leitud ja ära võetud neli teleskooopnuia. Väärteootsuses on süüteokirjeldus vastavuses väärteoprotokolliga. Otsuses on ka põhjendid, käsitletud väärteoprotokollile esitatud vastuväiteid. On ka selgitatud menetlusalusele isikule tõendusteabe täiendamise asjaolusid ning vajadust teise väärteoprotokolli koostamiseks. Samuti on otsuses selgitatud, et käesolevas menetluses ei ole materiaalsest kahju tekitatud ning seepärast ei ole kahju väärteoprotokollis kajastatud. Väärteootuses on analüüsitud ka süü vormi ning fikseeritud ,et L.R-i poolt on väärtegu toime pandud ettevaatamatusega. Süü suurus on loetud keskmisest suuremaks, sest L.R on omandanud kokku neli teleskooopnuia. Kergendvaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei ole tuvastatud. Seega menetleja PPA Lõuna prefektuuri otsus on motiveeritud. L.R-ini karistati Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 nõuete rikkumisest tulenevalt Relvaseaduse § 89 2 lg.1 alusel. 4 Relvaseaduse § 20 lg. 2 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad : 1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese/[RT I 2010, 37, 223 - jõust. 09.07.2010] Teleskoopnui kuulub Relvaseaduse § 20 lg.2 p. 1 alusel tsiviilkäibes keelatud löögitoimeliste külmrelvade hulka. Relvaseaduse §
8. lg. 1 näeb ette, et relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. Käesoleval juhul aga L.R on need nõuded jätnud täitmata. L.R-i kohtuistungil antud selgitustes nähtub, et algselt tellis ta internetiportaalist Wish kolm teleskoopnuia ning kui nende kvaliteet teda ei rahuldanud, tellis ta lisaks ühe raskema e. metallist valmistatud teleskoopnuia. Kolm esimesena tellitud teleskoopnuia olid tal kodus riiete alla pannud, ei teadnud kuhu neid viia. Kaebusele on lisatud väljatrükid internetikaubanduse lehekülgedelt, kus kujutatud mänguasjadena käsitatavad nuiad. Kaebuses esitatud väide, et ka teleskoopkaardikepid ei erine suuresti teleskoopnuiast, ei ole tõsiseltvõetav. Nendel lehekülgedel on kujutatud mänguasjad lastele. Samas ei kaebuse esitaja ega tema kaitsja ei esitanud kohtule kirjalikke tõendeid teleskoopnuiade ostmise asjaolude kohta, millisest e-kaubandusest need on tellitud. Seega asja juurde esitatud erinevate mänguasjade müügilehtede reklaamist ei tõenda midagi. Väärteoasjas esitatud EKEI ekspertiisiakt nr. xxxxxx /xx.xx.xxxx kinnitab , et L.R-ilt ära võetud ning eksperdile esitatud esemed on teleskoopnuiad ja kuuluvad löögitoimeliste külmrelvade hulka( tl. 57-58). Lisa 1 fotod 1 ja 2 kujutavad L.R-ilt ära võetud ning ekspertiisiks esitatud teleskoopnuiasid( tl. 58). Õiend ekspertiis maksumuse kohta kinnitab ekspertiisikuluks 255 €( tl. 59). Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt 33/21 kinnitab nimetatud nelja teleskoopnuia üleandmist ja vastuvõtmist väärteomenetluses( tl.47, tl.60). Seega on menetluses tõendatud, et L.R-i valdusest on ära võetud temale kuuluvat neli teleskoopnuia ning need on Relvaseaduses § 20 lg. 2 p. 1 nimetatud külmrelvad, mis on tsiviikäibes keelatud. Kohtu hinnangul on Relvaseaduses toodud määratlus arusaadav. Teleskoopnui on nimetatud külrelvana. Mis on nui, on kõigile arusaadav- löögiese. Seaduses on ka selgitatud, et tegemist on kehavigastuse tekitamiseks kohaldatud esemega. Mis on teleskoopnui – samuti on mõiste arusaadav. Tegemist on pikendatava nuiaga. Selline ese ei ole valmistatud köögitarbena ega igapäevaste olmevajaduste tarbeks. Seega keskmisel mõistlikule inimesele on Relvaseaduse § 20 lg. 2 p. 1 nimetatud tsiviilkäibes keelatud külmrelvad ning nende olemus arusaadavad. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuur L.R-ile karistust kohaldades pidanud kinni KarS § 56 toodust. Karistusena on PPA Lõuna prefektuur karistanud L.R-i 40 trahviühiku suuruse, e. 160 € trahviga. Karistusraamidena näeb seadus ette selle väärteo eest kui 200 trahviühiku e. 800 € trahvi. Seega on karistatud L.R küllatki väikese karistusega. See karistus on käsitletava süüteo puhul proportsionaalne ning ei ületa süü suurust. L.R-i poolt nelja teleskoopnuia e. külmrelva omandamine ning nende registreerimata jätmine on selline süütegu, mille puhul ei ole põhjendatud VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetluse lõpetamine. Süü suurus on märkimisväärne. Kohtu hinnangul nähtub L.R-i selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta siiski omandas kõik kolm teleskoopnuia tahtlikult. Tema kahtlemine kolme esimese plastikust teleskoopnuia osas andis temale hoogu omandamaks veel neljas metallist 544 grammise 5 kaaluga ning lahtitõmmatult 636 mm pikkune teleskoopnui. Nendest asjaoludest tulenevalt kohtu hinnangul L.R-i poolt teleskoopnuiade omandamine ei saanud toimuda ettevaatamatusest. Kaupa ei saa tellida ettevaatamatusest, vaid ainult tahtlikult. L.R tellides teleskoopnuiasid nende omandamiseks, teadis mida ta tellib, tegutses tahtlusega. Metallist 544 grammise ning lahtitõmmatult 636 mm pikkuse teleskoopnuia tellides pidi L.R aru saama, et tellib Relvaseaduses nimetatud külmrelva. Seega L.R-i poolt teleskooopnuiade omandamine oli L.R-i poolt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. L.R on AS T arendusjuht ning ei saa end vabandada teadmatusega külmrelvadest. Seaduse mittetundmine ei anna õigustust õigusvastasele käitumisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjust käesolevat menetlust lõpetada ka otstarbekuse kaalutlusel , sest süü ei ole väike. Karistuse kohaldamisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada nii eripreventsiooni nõuet kui ka üldpreventsiooni nõuet. Käesoleva väärteomenetluse lõpetamine ei ole eripreventsiooni ega ka üldpreventsiooni printsiibis õige. See annaks ebaõige signaali avalikkusele ning näitaks, et külmrelvade ebaseaduslik käitlemine võib olla ka vabandatav. Selline seisukoht on vastuolus avaliku julgeoleku printsiibiga ning ei ole aktsepteeritav. Tulenevalt KrMS § 180 lg. 1 oli põhjendatud ekspertiisikulu 255 € väljamõistmine L.R-ilt kui süüdlaselt. Põhjendatud oli ka L.R-ilt äar võetud teleskoopnuiade konfiskeerimine KarS § 831 lg. 1 alusel. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata L.R-i (L.R)kaebus PPA Lõuna prefektuuri 22.04.2021 väärteootsusele väärteoasjas 2780, 20,
9. Jätta kaebemenetluse kulud L.R-i kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6