lg 1, § 202 lg 2 p 1,2, lg 3, 4 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
S § 189 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.
L. kohustatud tasuma riigituludesse kindla summa 300 (kolmsada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest s.o hiljemalt 14.03.2023. 3.
L. kohustatud tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1 869,60 eurot (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa eurot ja 36 senti) 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest s.o hiljemalt 14.03.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 6. Kohtumäärus teha teatavaks Õ. L.le, e-post: xxxx; tema kaitsja Ilya Zuevile; e-post ilya.zuev@grandman.ee ning eriasjade prokurör Antti Aitsenile. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 13.01.2022 saabus kohtu esimehe resolutsiooniga kriminaalasja jagamise kohta Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja üldmenetluse korras süüdistusakt S. J.i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 189 lg 1 järgi; A. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 189 lg 1 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Õ. L. süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi; I. M. süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi; B. R.i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja V. S.i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi. 01.03.2022 kohtumäärusega anti süüdistatavad kohtu alla. Viru Maakohtu 23.05.2022 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja eraldati kriminaalasjast 1-21-8995 eraldi menetlusse materjalid S. J.i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi ja V. S.i KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 27.06.2022 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja eraldati kriminaalasjast 121-8995 eraldi menetlusse materjalid B. R.i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Viru Maakohtu 10.08.2022 määrusega rahuldati ringkonnaprokuröri taotlus ja
S § 189 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 04.09.2022 esitas eriasjade prokurör kohtule
L. suhtes. Õ. L.t süüdistatakse selles, et tema 24.11.2018 tahtlikult aitas oma elukaaslast A. K.t amfetamiini valmistamiseks vajalike ainete valmistamisel ning seeläbi osutas A. K.le füüsilist kaasabi KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valmistamisel. 24.11.2018 ajavahemikus kell 15.46 kuni 17.47 viibis Õ. L. koos A. K. ja S. J.iga hoones aadressil xxxx, kus olid varasemalt A. K. poolt amfetamiini valmistamiseks ettevalmistatud vajalikud seadmed: vedelikega anumad ja kolvid, ümarkolvid, läbipaistvad anumad, klaasist piklik anum, keeduklaasid, klaaskolvid pulbrijääkidega, elavhõbeda kraadiklaasid, mensuurid, destilleerimistoruga kolb, elektroonilised ja köögikaalud, kummikindad, sõel, kruusid, liitrites ja kilogrammides amfetamiini ja selle valmistamise vaheproduktide saamiseks vajalikke aineid. 2
Õ. L. on andnud selleks ka oma nõusoleku, et
lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustus tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 1 869,60 eurot ning tal tuleb tasuda riigituludesse 300 eurot. Eriasjade prokurör on seisukohal, et säärane kohustus on piisav osutamaks Õ. L.le eripreventiivset mõju. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Õ. L. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada
S § 189 lg 1 järgi. 2. Kohustada Õ. L.t
Tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 1 869,60 eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; 2.2. Tasuma riigituludesse 300,00 (kolmsada) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on Õ. L.le esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need 5
Seetõttu kuulub eriasjade prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava Õ. L. suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud rahvatervise otsese ja pikemaajalise kahjustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Õ. L. osas
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Õ. L. on varem kriminaalkorras karistamata, tal puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused. Kohus on seisukohal, et tema õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Õ. L. edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. Õ. L.le on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi
alusel, sealjuures on neile selgitatud
Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatavate karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud Õ. L. puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga, mis loob eelduse, et Õ. L. kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrabki kohus eriasjade prokuröri taotluse alusel Õ. L.le kohustuseks: - tasuda riigituludesse 300 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; - tasuda menetluskulud, s.o kokku kaitsjatasu 1869,60 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Eriasjade prokurör on taotluses märkinud, et Õ. L.ga seotud asitõendid käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtul puudub vajadus võtta seisukoht vahistatuse ja tõkendi osas, kuna Õ. L. suhtes ei ole kohaldatud vahistamist ning tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld lõppes 25.01.2022.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatavad ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.