← Eesti

1-15-2535/82

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-15-2535

  1. september 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Svetlana Alehnovitši karistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Svetlana Alehnovitši kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalosakond pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. september 2022, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus osas, millega jäeti Svetlana Alehnovitšil määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses tema enda kanda.
  8. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Eesti Vabariigilt Svetlana Alehnovitši kasuks välja 70 eurot ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud osas jätta määruskaebemenetluse kulu Svetlana Alehnovitši kanda.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Svetlana Alehnovitši kasuks välja 100 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  12. Käesoleva määrusega riigilt Svetlana Alehnovitši kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis kogusummas 170 eurot kanda Advokaadibüroo Radziwill OÜ pangakontole EE
  13. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Harju Maakohus tegi
  15. märtsil 2016 tagaseljamääruse, millega pööras karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 alusel täitmisele Svetlana Alehnovitšile sama kohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega mõistetud, kuid 422 tunni üldkasuliku tööga asendatud vangistuse kestusega 1 aasta 1 kuu ja 27 1-15-2535 päeva. Pärast süüdimõistetu kinnipidamist Iirimaal ja tema Eestisse toimetamist küsitles maakohus teda
  18. aprilli
  19. a kohtuistungil ja leidis, et
  20. märtsi
  21. a määruse tühistamiseks alust ei ole.
  22. S. Alehnovitši kaitsja esitas
  23. aprillil 2022 määruskaebuse, milles taotles maakohtu
  24. märtsi
  25. a määruse tühistamist ja palus jätta karistuse täitmisele pööramata.
  26. Harju Maakohus tegi
  27. mail 2022 Tallinna Vangla taotlusel määruse, millega täpsustas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 431 ette nähtud korras S. Alehnovitši täitmisele pööratud karistuse kestust. Kohus luges KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka 1 kuu ja 19 päeva, mille vältel oli S. Alehnovitš seoses Eestile loovutamisega Iirimaal vahi all. Kohus määras, et süüdimõistetu peab ära kandma 1 aasta ja 8 päeva vangistust algusega
  28. aprillist
  30. Kaitsja esitas
  31. mail 2022 määruskaebuse, milles taotles maakohtu
  32. mai
  33. a määruse tühistamist, leides, et kohus jättis arvutusvea tõttu kaks vahistuspäeva karistusaja hulka arvamata.
  35. mail 2022 esitas kaitsja ringkonnakohtule menetluskulu hüvitamise taotluse, milles palus mõista riigilt S. Alehnovitši kasuks välja kohtulahendi täitmisele pööramise menetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 700 eurot, sh 70 eurot
  36. mai
  37. a määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.
  38. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  39. juunil 2022 määruse, millega rahuldas kaitsja
  40. mai
  41. a määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu
  42. mai
  43. a määruse, leides, et maakohus jättis kaks vahistuspäeva alusetult vangistuse hulka arvamata. Ringkonnakohus määras, et S. Alehnovitši ärakantava vangistuse kestus on 1 aasta ja 6 päeva. Samas otsustas kohus, et kaitsja taotlus menetluskulu hüvitamiseks tuleb lahendada määrusega, millega lahendatakse ka kaitsja
  44. aprilli
  45. a määruskaebus.
  47. juunil 2022 tegi ringkonnakohus määruse, millega ta jättis Harju Maakohtu
  48. märtsi
  49. a määruse muutmata ja kaitsja
  50. aprilli
  51. a määruskaebuse rahuldamata. Süüdimõistetul määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu jättis ringkonnakohus KrMS § 187 lg 2 alusel süüdimõistetu kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  52. Kaitsja taotleb nii Tallinna Ringkonnakohtu
  53. juuni
  54. a kui ka Harju Maakohtu
  55. märtsi
  56. a määruse tühistamist ja S. Alehnovitši karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaebuse esitaja leiab, et juhtumi asjaolud muudavad süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise ebaproportsionaalseks. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kuna ringkonnakohtu
  57. juuni
  58. a määrusega tühistati maakohtu
  59. mai
  60. a määrus ja rahuldati selle peale esitatud kaitsja määruskaebus, jättis ringkonnakohus ekslikult kogu määruskaebemenetluse kulu süüdimõistetu kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  61. KarS § 69 lg 6 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule õigusliku tagajärje valikul avara otsustusruumi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  62. märtsi
  63. a määrus asjas nr 3-1-1-18-15, p-d 9–10 ja
  64. aprilli
  65. a määrus nr 1-06-9135/67, p 17). Menetletavas asjas ei ole kohtud S. Alehnovitši vangistust täitmisele pöörates teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks kolleegiumile alust kohtumäärusi selles osas tühistada. Seega jääb tagajärjetuks kaitsja taotlus jätta süüdimõistetu vangistus täitmisele pööramata. 2

(3)1-15-2535
  1. Samas on kaebuse esitajal õigus selles, et ringkonnakohus eksis, kui jättis määruskaebemenetluse kulu – S. Alehnovitši valitud kaitsjale makstud tasu – täies ulatuses süüdimõistetu kanda. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulu hüvitamise taotlusest nähtub, et 70 euro suurune osa S. Alehnovitši kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasust on seotud Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määruse vaidlustamisega. Ringkonnakohus tühistas kõnesoleva määruse
  4. juunil
  5. KrMS § 187 lg 1 kohaselt tähendab see seda, et maakohtu
  6. mai
  7. a määruse vaidlustamisega seotud kulu pidi kandma riik. Ringkonnakohus jättis nimetatud määruse vaidlustamisega seotud menetluskulu hüvitamise
  8. juunil 2022 lahendada määrusega, mis oli kavas teha maakohtu
  9. märtsi
  10. a määruse kohta. Osutatud määruses, mille ringkonnakohus tegi
  11. juunil 2022, jättis ta aga kogu määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 alusel süüdimõistetu kanda. Kuna see kulu hõlmas ka kaitsjale maakohtu
  12. mai
  13. a määruse vaidlustamise eest makstud 70 eurot, mille KrMS § 187 lg 1 kohaselt peab hüvitama riik, rikkus teise astme kohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kolleegium saab ringkonnakohtu vea parandada, hüvitades süüdimõistetule selle osa ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluse kulust, mis oli seotud maakohtu
  14. mai
  15. a määruse vaidlustamisega.
  16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  17. juuni
  18. a määruse osas, millega jäeti S. Alehnovitšil määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses tema enda kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega mõistab riigilt S. Alehnovitši kasuks välja 70 eurot ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud osas jääb määruskaebemenetluse kulu süüdimõistetu kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  19. Kaitsja esitas taotluse hüvitada S. Alehnovitšile 490 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Võttes arvesse, et määruskaebus osutus põhjendatuks üksnes menetluskulu hüvitamist puudutavas osas, kusjuures tegemist oli ringkonnakohtu ilmse veaga, mille vaidlustamine ei eeldanud kaitsjalt sisulist analüüsi, loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega kaitsjatasuks 100 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 187 lg 1 alusel süüdimõistetule hüvitada.
  20. Lähtudes kaitsja taotlusest, tuleb riigil tasuda süüdimõistetu kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis kogusummas 170 eurot Advokaadibüroo Radziwill OÜ pangakontole (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. detsembri
  22. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.