Obsah (5)

§ 2§ 121§ 38§ 45§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1685 Määruse kuupäev 18. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Denis Semenovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale (tõlgi võimaldam

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kohus käsitleb esmalt tõlgi võimaldamisest keeldumisega seonduvaid nõudeid. 4.
2. Kaebaja nõude tuvastada, et tõlgi võimaldamisest keeldumine on PS ja EIÕK rikkumine, aga samuti diskrimineerimine, loeb kohus hõlmatuks nõudega tuvastada, et kaebajale tõlgi võimaldamisest keeldumine oli õigusvastane. Kui vangla on oma tegevusega rikkunud PS ja EIÕK ning isikut diskrimineerinud, ongi tegemist vangla õigusvastase tegevusega. Selliste eraldiseisvate tuvastamisnõuete esitamine ei ole põhjendatud. Kaebusest nähtuvalt puudutab kaebaja tuvastamisnõue
3. juulil 2022 tõlgi võimaldamata jätmist.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub nimetatud tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (

§ 38

lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2).

Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist eelkõige preventiivse eesmärgiga ning leiab, et tuvastamiskaebus aitab tal kõige efektiivsemalt oma õigusi kaitsta. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
7. aprilli
8. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Kohus leiab, et kaebajal on võrreldes tuvastamisnõudega olemas oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid: kui vangla keeldub kaebajale tõlki võimaldamast, saab kaebaja esitada keeldumise peale kohustamisvaide ja pärast vaidemenetluse läbimist kohtule kohustamiskaebuse. Selliste õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole võimatu ega ebamõistlikult raske. Kohus selgitab, et praeguses asjas tuvastamiskaebuse sisulisel lahendamisel hindaks kohus vangla tegevuse õiguspärasust üksnes seoses
9. juulil 2022 tõlgi kaasamata jätmisega. Selle vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohustaks aga vanglat edaspidi mingil kindlal viisil käituma (nt kaasama tõlki iga kord, kui kaebaja seda taotleb). 2 3-22-1685 Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebuse nõude osas tuvastada, et Viru Vangla poolt 31.

juulil 2022 tõlgi mittevõimaldamine oli õigusvastane. 4.2.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude (võimaldada kaebajale tõlk vastavalt kaebaja nõudmistele) lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes

1. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Viru Vangla
2. augusti
3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale seoses sooviga saada tõlki ühtegi pöördumist ega vaiet ning ka kaebaja ise ei viita kaebuses vaidemenetluse läbimisele. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohustamiskaebust kohtule vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale tema nõudmisel tõlk ei saa seetõttu lubatavaks lugeda. Kaebajal tuleb esitada kaebuses vaidlustatud vangla tegevuse peale vaie ning vajadusel on võimalik kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järel pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus tagastada

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel osas, milles kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist võimaldada kaebajale tema nõudmisel tõlk.

1. Teiseks käsitleb kohus televiisorist raadio kuulamisega seonduvaid nõudeid. Kaebaja on palunud tuvastada, et tal on õigus kasutada televiisorit saadete vaatamiseks ja raadio kuulamiseks, seejuures arvestades, et kaebaja kasutab ainult televiisori standardseid funktsioone televiisoriga mingeid modifikatsioone tegemata. Samuti on kaebaja palunud kohustada vanglat lubama kasutada televiisori standardseid funktsioone. Kaebuse sisust järeldub, et vangla on keelanud kaebajal kasutada televiisorit raadio kuulamiseks. Kaebusest ega vangla esitatud dokumentidest ei nähtu, et vangla oleks keelanud kaebajal televiisorist vaadata saateid. Seetõttu tõlgendab kohus eeltoodud nõudeid nii, et need puudutavad ainult televiisorist raadio kuulamist. Viru Vangla edastas kohtule kaebaja
2. juulil 2022 ja
3. augustil 2022 vanglale esitatud taotlused, milles kaebaja soovis saada selgitusi, miks keelati tal kasutada televiisorit raadio kuulamiseks. Taotlustest nähtub, et kaebaja on taotlenud neis ka keelu kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla on väljendanud kohtule seisukohta, et kaebuse asjaoludega seoses ei ole kaebaja vaiet esitanud. Kohtu hinnangul ei saa tõsikindlalt välistada, et kaebaja
4. juuli
5. a pöördumist tuleks tõlgendada vaidena, kuid kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks võtta lõplikku seisukohta selles osas, kas kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, sest eelmainitud tuvastamis- ja kohustamisnõuete osas tuleb kaebus tagastada 3 3-22-1685

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel. Vang

S § 31 lõige 1 näeb ette vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavatel jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning kaebaja õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni tuleneb PS §-st

1. Seega peab olema kaebajale tagatud raadio- ja telekanalite kuulamise ja vaatamise võimalus. Viru Vangla kodukorra punktidest 5.7 ja 7.1.30 nähtuvalt on Viru Vangla kambrites sisseehitatud raadio. Kohtule ei nähtu kaebusest ega kohtule esitatud haldusmenetluse dokumentidest, et VangS § 31 lõikes 1 ja PS §-s 44 sätestatud kaebaja õigusi oleks piiratud. Viru Vangla on kaebajale selgitanud, et tal on õigus kuulata raadiot ning televiisori olemasolul seda vaadata. Ka kaebaja ise ei väida, et tal puudub võimalus televiisori vaatamiseks või raadio kuulamiseks, vaid ta pole rahul üksnes sellega, et ta ei saa kasutada televiisorit raadio kuulamiseks. Kaebaja ei ole seejuures põhjendanud, miks ta soovib raadiot kuulata just televiisori vahendusel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt raadio kuulamise võimalust televiisori vahendusel. Seetõttu ei riku antud juhul kaebaja õigusi see, et raadiot saab kaebaja kuulata üksnes kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu, mitte televiisorist, nagu kaebaja seda sooviks. Kaebaja õigus informatsiooni saamiseks on kohtu hinnangul piisavas ulatuses tagatud. Kuna käesolevas asjas puudub seega kaebaja põhiõiguste riive, ei ole kaebuse läbivaatamine põhjendatud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse nr 3-17-1313 p-d 12 ja 13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub televiisorist raadio kuulamisega seonduvate nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb nende nõuete osas tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4