) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
¹ lõikest 5¹ lähtuvalt saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud – sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (
lg 2).
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas hagiavalduses taotluse mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 475 eurot, millest hageja lepingulise esindaja õigusabikulu oli 300 eurot ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot. Hagiavalduse järgi on hageja lepingulise esindaja kulud 300 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid 2,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot. Eeltoodud summale lisandub hageja tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus, analüüsinud hageja menetluskulusid, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu ei ole vastavuses hagiavalduse lisana esitatud õigusabikulude arvega (märgitud on toimingute maht 2h ulatuses tunnitasumääraga 150 eurot) ning on ülepaisutatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud õigusabikulu 1,5h ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus ei olnud sisuliselt keerukas. Tõendite maht oli tavapärane. Asja menetleti kirjalikus menetluses. Kostja hagile ei vastanud. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asja olemust, advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda ning võttes arvesse, et hagejale osutas õigusabi jurist, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda võlgnikule õigusabi osutanud lepingulise mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 310 eurot (135 + 175, käibemaksuta).
lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.