1-18-9448/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-9448 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. juuni
3. a määrus Vjatšeslav Romanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vjatšeslav Romanovi isikukood 38607264244) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Romanov; RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Pärnu Maakohus karistas Vjatšeslav Romanovit 10.12.
7. a otsusega KarS § 199 lg 2 pde 7, 8 ja 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka luges eelvangistuses viibitud aja üks päev, mõistes karistuseks 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.08.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6765 mõistetud ärakandmata 2 aasta 10 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 25.02.
9. 1.
10. Tartu Maakohus jättis 17.11.
11. a määrusega Vjatšeslav Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 07.12.
12. 1
13. Tartu Vangla esitas 19.05.2022 Tartu Maakohtule materjalid Vjatšeslav Romanovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Vjatšeslav Romanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. Tartu Maakohus jättis 17.06.
15. a määrusega Vjatšeslav Romanovi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
16. Maakohus tuvastas, et Vjatšeslav Romanovi suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Samas leidis maakohus, et süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides, keeleõppes ja tööhõives osalemine, töö- ja elukoha olemasolu vabaduses, võimalus osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud üles Vjatšeslav Romanovit positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seaduskuulekas. 3.
17. Vjatšeslav Romanovil on kaks kehtivat karistust. Viimase kuriteo, mitme kuu vältel rohkem kui kümnel korral keldriboksidesse sissetungimise, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi Vjatšeslav Romanov vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kümnenda reaalse vangistusega. Maakohus ei olnud veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Vangla kinnitusel on süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise, arvestades seda, et süüdimõistetu on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab tema ennetähtaegse vabastamise. 3.
18. Vangla iseloomustuse kohaselt on Vjatšeslav Romanovil narkootiliste ainete sõltuvus, mida ta ise kinnitas, ja just sõltuvuse tõttu pani kuritegusid toime. Sõltuvus suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vjatšeslav Romanovi kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral sõltuvusega tegeleda, osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Seega on süüdimõistetu teadvustanud sõltuvuse olemasolu ja vajaduse sellega tegeleda, mis iseloomustab teda positiivselt. Kuna Vjatšeslav Romanov ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, ega pidanud vabaduses oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadavad, võib kõik kiiresti muutuda ja Vjatšeslav Romanov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. 3.
19. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Vjatšeslav Romanovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. 2 Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 17.06.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Vjatšeslav Romanov, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ning vabastada ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 4.
22. Maakohus on ebapiisavalt ja vastuoluliselt põhjendanud enda seisukohta, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine. Maakohus on toonud välja kõik positiivsed asjaolud, kuid vaatamata sellele leidnud, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik, kuna ei ole veendunud, et ta suudaks õigusrikkumiste toimepanemistest hoiduda. Maakohtu väide, et tulenevalt nõuete suurusest võib vallanduda uus kuritegelik käitumine, on absurdne, kuna tal on vabanemisfondis 1536,49 eurot, säilinud tööharjumus ja vabaduses töökoht. Vangla kinnitusel on viidud tema majandus- ja toimetulekurisk miinimumini. Plaanib igakuiselt võlgade katteks tasuda 250 eurot. 4.
23. Hetkel kannab ta seni kõige pikemat vanglakaristust, mis on avaldanud temale suurt mõju, ta on muutunud paremaks inimeseks, teise mõtlemise ja eesmärkidega. Varasemalt olid tal distsiplinaarkaristused ja käitumine oli ebakorrektne. Kuna praeguse vangistuse kandmine erineb oluliselt varasematest, võib järeldada, et inimene on muutnud nii enda mõtlemist kui ka käitumist paremuse poole. Samuti on arusaamatu riskiprotsendi suurus, kuivõrd see on vanglas viibimise ajaga jäänud samaks. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid ning edasine karistuse kandmine ei ole otstarbekas. Pärast vabanemist suundub elama MTÜsse Samaaria Turvakodu resotsialiseerumiseks ja adapteerimiseks, millega on uue kuriteo toimepanemise risk viidud miinimumi.
24. Tartu Ringkonnakohtu 25.07.
25. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.08.
26. Määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi Vjatšeslav Romanovi viited riskiprotsentide osas on õiged, ei ole maakohus neile tuginenud, ka ringkonnakohus ei lähtu neist, mistõttu puudub vajadus pikemalt sellel peatuda.
31. Vjatšeslav Romanovi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on ta omandanud riigikeele B2-tasemel, osalenud tööhõives, mitmetes programmides ja vestlustel, täitnud sõltuvusvihikut, osaleb anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja vangla huvitegevustes. Lisaks on tal vabanemisel olemas elukoht Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le kuuluvas Haapsalu Turvakodus, kindel töökoht ja toetavad lähedased. Ka puuduvad tal distsiplinaarkaristused. 3 Seega on Vjatšeslav Romanovi käitumine karistuse kandmise ajal olnud igati hea, samuti on seda vabanemisjärgsed tingimused. Samas tuleb kohtul karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada ka isiku varasema elukäigu ja teda iseloomustavate muude asjaoludega, et hinnata, milline on uute kuritegude toimepanemise risk.
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudub arvestatav kindlus, et Vjatšeslav Romanov suudab hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Tegemist on isikuga, kellel on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus (amfetamiin ja kanep). Süüdimõistetu praegune suhtumine narkootiliste ainete tarvitamisse on eitav, ta soovib sõltuvusprobleemiga tegeleda ning on läbinud mitmeid programme. Samas ei mõjutanud varasemalt korduvalt läbitud sõltlastele mõeldud programm „Eluviisitreening“ tema narkootiliste ainete tarbimist. Kinnipeetava sõnul oli tegemist lühikese ja vähemsisuka programmiga ning praeguse vangistuse jooksul on ta palju õppinud. Samas tuleb arvestada sellega, et Vjatšeslav Romanov ei ole saanud narkootilisi aineid tarvitada põhjusel, et ta on vanglas, kus see ei ole üldjuhul võimalik. Vabaduses, sh ka rehabilitatsioonikeskuses, on kontroll oluliselt väiksem ning ahvatlused märksa kättesaadavamad. Lisaks on vangla iseloomustusest näha, et Vjatšeslav Romanov on kanepi tarvitamise mõju hinnanud enda tegevustele positiivseks, sh tegi ta ka siis rohkem tööd. Olukorras, kus Vjatšeslav Romanov tunneb, et narkootilised ained teda aitavad, ei saa välistada, et vabaduses asub ta taaskord kanepit tarvitama.
33. Seega on Vjatšeslav Romanovi puhul isegi pärast rehabiliteerivate tegevuste läbimist oht, et ta võib jätkata narkootiliste ainete tarvitamist, kuivõrd ei suuda seda piisavalt kontrollida ning sattudes raskustesse võib ta pöörduda taaskord kuritegude juurde, et tagada endale igapäevane toimetulek ja vajalikud vahendid narkootiliste ainete hankimiseks. Seda enam, et korduvkuritegevus on suurem nii narkootiliste ainete käitlejate (sh tarvitajate) kui ka isikute puhul, kes panevad toime varavastaseid kuritegusid.
34. Ringkonnakohus ei nõustu kinnipeetavaga selles, et suurte võlgnevuste olemasolu ei ole uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Töökoha olemasolu ei garanteeri, et Vjatšeslav Romanov suudab sellel töökohal püsida, arvestades tema varasemat elukäiku, kus ametlikud töökohad olid pigem lühiajalised ning ta tegi palju juhutöid. Kahtlemata on positiivne, et vanglas olles on ta töötanud majandustöödel ning töötab praegu vanglatööstuses, mis on taganud tööoskuse säilimise. Küll ei pruugi garanteeritud töökoht mööbli kokkupanijana Mobel Group OÜ-s tagada talle sobivat elustandardit olukorras, kus tal tuleb täitemenetluses olevate võlgnevuste katteks tasuda suuri summasid. See võib viia tagasi varavastaste kuritegude toimepanemiseni.
35. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Vjatšeslav Romanovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud ühtegi kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu jääb Tartu Maakohtu
36. juuni
37. a määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (/allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4 Tiit Lõhmus