← Eesti

1-18-9448/95

Obsah (6)§ 199§ 68§ 74§ 65§ 184§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-9448 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8.05.2018, so 1 päev, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Vjatšeslav Romanovile Pärnu Maakohtu 10.08.2017 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aasta 10 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Vjatšeslav Romanov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.11.2019 ja lõpp 9.08.2023. Tartu Maakohtu 17.11.2021 määrusega ( jõustus 7.12.2021) on Vjatšeslav Romanov jäetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 26.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Vjatšeslav Romanovi isikliku toimiku, otsustamaks uuesti Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Vjatšeslav Romanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Vjatšeslav Romanov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohtu põhjendused Vjatšeslav Romanov kannab vanglakaristust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vjatšeslav Romanov esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Möödunud on ka enam kui 6 kuud kohtumääruse jõustumisest, millega Vjatšeslav Romanov jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Seega on täidetud

§-s 76 lg 2 p 2 ja VangS §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused Vjatšeslav Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. 2

(4)Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ja süüdimõistetu motivatsioonikirjaga, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Vjatšeslav Romanov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76

lg 4 kohaselt välistab Vjatšeslav Romanovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Vjatšeslav Romanovil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud 26.08.2020-26.11.

  1. Alates 18.11.2020 töötab AS-s Eesti Vanglatööstus. Kinnipeetav täitis ajavahemikul 01.04.2021-29.04.2021 sõltuvusainepõhised töövihikuid („Kanep“ ja „Amfetamiin“). Vjatšeslav Romanov on läbinud riigikeele õpingud tasemel B1 ja B
  2. Alates 01.09.2020 alustas sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimist, kuid see katkestati süüdimõistetul motivatsiooni puudumise tõttu ja asendati hiljem programmiga „12 sammu“. Aastatel 2020-2021 läbis Vjatšeslav Romanov tagasilanguse ennetamise tugigrupi, sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja viidi läbi vestlused legaalse sissetuleku teemal ning probleemide lahendamise oskuste süvendamiseks. Vanglas osaleb Vjatšeslav Romanov aktiivselt AN tugigrupis alates
  3. aasta augustist ning osaleb huvitegevustes. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad, ema, kasuisa, õed, vend ja kasuvennad, kellega suhted on head. Vabanemise korral on Vjatšeslav Romanovil võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le kuuluvasse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja osaleda sealses rehabilitatsiooniprogrammis. Vjatšeslav Romanovil on võimalik tööle asuda xxxxxxxxxxx OÜ-sse. K-raha andmetel on kinnipeetaval 16.05.2022 seisuga nõudeid summas 7254,53 eurot ja vabanemisfondis 1536,49 eurot. Õiguskuulekas käitumine vanglas, programmides, keeleõppes ja tööhõives osalemine, töö- ja elukoha olemasolu vabaduses, võimalus osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Vjatšeslav Romanovi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri 13.06.2022 teatisest ja süüdimõistetu isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtub, et kuigi viimase kuriteo toimepanemise ajal oli kehtiv veel ka Pärnu Maakohtu 8.04.2015 otsusega

-de 184 lg 1 ja 199 lg 2 p-de 8,9 järgi mõistetud karistus, on Vjatšeslav Romanovil käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Pärnu Maakohtu 10.08.2017 otsusega karistati Vjatšeslav Romanovit

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 10 kuud 29 päeva

§ 74sätete alusel tingimisi katseajaga 3 aastat.

Süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo, tungides 2018 aasta algul mitme kuu vältel rohkem kui kümnel korral sisse erinevate korterelamute keldriboksidesse, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu 10.12.2018 otsusega. Seega süüdimõistetule on antud võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Vjatšeslav Romanov pani aga käitumiskontrollile allutatuna toime uue kuriteo, kusjuures ta oli kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Vjatšeslav Romanovi suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses on olnud ükskõikne. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi Vjatšeslav Romanov vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kümnenda reaalse vangistusega. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Vangla kinnitusel on süüdimõistetu vastu suures summas rahalisi nõudeid, mille täitmine võib omakorda suure tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda 3

(4)eriti asjaolu valguses, et süüdimõistetu on varem toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Vjatšeslav Romanovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Vjatšeslav Romanovil narkootiliste ainete sõltuvus. Et ta on narkosõltlane ja just narkosõltuvuse tõttu kuritegusid toime pannud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkosõltuvus suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vjatšeslav Romanovi kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral oma narkosõltuvusega tegeleda, osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ja AN tugigrupis. Seega on süüdimõistetu teadvustanud endal narkosõltuvuse olemasolu ja vajaduse sellega tegeleda. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et Vjatšeslav Romanov ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud vabaduses oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev Vjatšeslav Romanovi istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Vjatšeslav Romanov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vjatšeslav Romanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Vjatšeslav Romanovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Vjatšeslav Romanov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.