) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule korduvalt selgitatud
Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik
sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldaja X teatas kohtule, et tal puudub nõue võlgniku I vastu, sest võlausaldaja X nõue summas 21,17 eurot on lõplikult tasutud
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud aruandeid kohtule esitada. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuandeid kohtule esitanud. Võlgnik ei esitanud kohtu nõudel kohtule taotlusi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt korraldatud kohtuistungile kohustuste täitmise kohta teabe andmiseks ja võlgniku vande andmiseks võlgnik ei ilmunud. Sellega rikkus võlgnik
lg 4 alusel.
lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi ei määratud, siis usaldusisikut ei vabastata. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.