lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale edasi kaevata 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on P.P. hagi M.P. vastu elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest 01.02.2022 summani 85,38 eurot kuus. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on poolte vahel xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kinnitatud kompromissleping, mille järgi P.P. tasub M.P.le elatist septembrist maini 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (hagi esitamise ajal kehtinud alampalga 654 eurot järgi seega 40% on 261,60 eurot kuus). juunis ja augustis on elatise määr 35% alampalgast (228,90 eurot kuus) ning juulis 30% (196,20 eurot). Hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 549 lg 1 kohaselt põhjendab elatise vähendamise nõuet sellega, et pärast elatise kokkuleppe kinnitamist on õiguslik ja faktiline olukord oluliselt muutunud. PKS § 101 miinimumelatise õiguslik regulatsioon on muutunud alates 01.01.2022 ja miinimumelatis on lahti seotud vabariigi valitsuse kehtestatud alampalgast. Varem PKS § 101 lg 1 alusel määratud miinimumelatis on „külmutatud“ 292 euro tasemel ja see enam automaatselt ei suurene, kuid pooltevahelises kokkuleppes ei ole elatise suurus seotud seaduses sätestatud miinimumelatisega, vaid miinimumpalgaga, mistõttu P. P. makstav elatis jätkab suurenemist. Alates 01.01.2022 töötab P.P. osalise tööajaga ja tema sissetulekud on poole võrra vähenenud. Samuti on vanemad pärast elatise kokkulepet 10.06.2019 sõlminud suhtluskorra kokkuleppe, mille järgi laps aasta lõikes keskmiselt viibib isa juures minimaalselt 9 päeva kuus. 2. Kostja kirjalikus vastuses hagile elatise vähendamise nõudega ei nõustunud. Kostja vajadused ei ole muutunud. Asjaolu, et laps käib isa juures igal teisel nädalavahetusel, 2
Pooled leppisid kokku 22.02.2019 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx määratud elatise suuruse muutmises alates 01.09.2022, hageja ülalpidamiskohustus kuni selle tähtpäevani loetakse täidetuks ja hageja makstud elatisesummasid ei tasaarvestata. Kokkuleppes pooled nägid ette, et sarnaselt varasema kokkuleppega on hageja ülalpidamiskohustus kuude lõikes erinev (õppeaasta jooksul 1. septembrist juuni lõpuni 170 eurot kuus, augustis 100 ja juulis elatist ei maksta), kuid elatist makstakse aasta keskmisena igakuiselt 150 eurot kuus. Pooled leppisid kokku elatise maksmise korras, samuti elatise suuruse muutmise iga aasta 1.aprillil. Elatis makstakse lapse ema kontole selle kuu, mille eest elatist makstakse, 20.kuupäevaks. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel vähendasid määruse peale määruskaebuse õigust 3 tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. 4.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada. 7.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus ei määra
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.