Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-9579 Otsuse kuupäev 13.11.2008.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kohtuasi R Ji kaebus Ida Politseiprefektuuri otsusele 12.09.
- a. nr. 2590, 08, 007886 Asja läbivaatamise kuupäev 04.11.2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R J; tema esindaja Monica Meristo ning kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue Resolutsioon: R Ji kaebus rahuldada ja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna otsus 12.09.2008.a. väärteoasjas nr 2590, 08, 007886 tühistada osaliselt, vähendades mõistetud karistust, kuna rikkumisel ei olnud raskeid tagajärgi ja süüdlane kahetseb juhtunut. R J /ik. xxx, eluk. xxx/ süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 7418 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni riigituludesse. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber
- Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Resolutiivotsus tehtud 13.11.2008.a., täisotsus antud kohtu kantseleisse 05.12.2008.a. 1 Asjaolud 17.08.2008.a. koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Airika-Helle Kriisa väärteoprotokolli nr AB 1047589 selle kohta, et 17.08.2008.a. kella 00.30 paiku Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas suunaga Rakvere poole R J lubas juhtima mootorsõidukit kodanik V K, kes oli alkoholijoobes. Sellega rikkus R J LE § 77 nõudeid, pannes toime väärteo LS § 7418 järgi. 12.09.2008.a. tegi Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk väärteoasjas nr 2590,08,007886 otsuse, millega karistas R Jit LS § 7418 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o summas 10200 krooni. R.J selgitas vastulauses politseile, et tema kutsus V.K endale kaineks autojuhiks. Ta ei näinud V.K sünnipäeval alkoholi tarvitamas ja seega ei teadnud arvata, et ta oli tagasi sõites joobes. Kaebuses kohtule märgib R.J, et õhtusel sünnipäevapeol tarvitas ta ise alkoholi ja teades, et V.K on talle kaineks autojuhiks, ei arvanud, et V.K ka alkoholi tarvitab. Tulenevalt enda tugevast alkoholijoobest ei saanudki ta näha, kas V.K tarvitab alkoholi. Seega leiab kaebuse esitaja, et tema teos puudub tahtlus, teda on karistatud alusetult ning palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada. Kohtuväline menetleja kinnitas oma vastuses kohtule, et menetlus asjas toimus vastavalt seadusele ja R.J määratud karistus on proportsionaalne. R.J kinnitas kohtus, et võttis V.K endale kaineks autojuhiks, sest pidi sünnipäevale minema Peipsi äärde. Õhtul sünnipäeval olles tema ei pannud tähele, et V.K oleks alkoholi tarvitanud. Neil oli oli kokkulepe, et ta on kaine. Tema ise oli üle keskmise joobes. Möönab, et oleks pidanud veenduma enne sõitma hakkamist, et teine isik, kellele ta juhtimise üle andis, on kaine, kuid siiski väidab, et usaldas kokkulepet ning ei teadnud, et V.K oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja V.K kinnitas kohtus, et neid pidas politsei kinni ja tema oli roolis, sest tema pidi kaine autojuht olema. Ta tunnistas, et oli joonud kolm õlut, A Le Coq Premiumi, kuid R.J ei näinud sel õhtul tema alkoholitarvitamist ja neil polnud sellest ka juttu. R.J ise oli tugevalt purjus. Tunnistaja M J kinnitas kohtus, et 16.08.2008.a. viis ta oma poja R.J V.K poole, kes pidi tema pojale kaineks autojuhiks olema. V.K oli siis kaine. V.K on varem ka kaineks juhiks olnud. Juhtunust kuulis, kui poeg öösel helistas. Poeg oli arusaadavalt purjus ning öösel sai ta teada, et ka V.K oli alkoholi tarvitanud. R.J esindaja Monica Meristo kinnitas kohtus, et V.K tarvitas peol R.J teadmata alkoholi ning sellest ei saanud R.J teada, sest ta ise oli suhteliselt purjus ega olnud suuteline seda hindama. Seega ta ei olnud teadlik, et annab juhtimise üle ebakainele juhile, seetõttu pole R.J tahtlikult väärtegu toime pannud. Esindaja leiab, et R.J ei tegutsenud isegi ettevaatamatusest, sest ta ei saanud sellist asja ette näha, et V.K on alkoholi tarvitanud. Esindaja leiab, et kuna R.J teos puudub igasugune tahtlus, siis kuulub menetlus lõpetamisele väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtus kohtuvälise menetleja otsust mitte muuta, kuna väärtegu on tõendatud esitatud tõenditega. Teadmatus ei vabasta vastusest. LE § 77 sätestab üheselt, et juhtimist ei tohi üle anda alkoholijoobes juhile. Kohtu järeldused ja põhjendused Ida Politseiprefektuuri konstaabel Airika-Helle Kriisa poolt 17.08.2008.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB1047589 R Ji väärteoasjas on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ja on seaduslik. 12.09.2008.a. tegi Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk väärteoasjas nr 2590,08,007886 otsuse, millega karistas R Jit LS § 7418 alusel 2 rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o summas 10200 krooni. Otsuse tegemisel arvestati väärteoprotokollis esitatud tõendeid (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused ja vastulause). Asja lahendamisel on tuvastatud, et 17.08.2008.a. kell 00.30 paiku koostati väärteoprotokoll AB 1047589 R Jile selles, et tema kui sõiduauto Volvo 850 Estate, reg.märk xxx vastutav kasutaja lubas juhtima mootorsõidukit V K, kes oli alkoholijoobes (tl.11). V K koostati tema rikkumise toimepanemise eest eraldi väärteoprotokoll ning mõisteti karistus (tl 14; 21). R.J ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, leiab, et teda on karistatud alusetult, väidab nii vastulauses politseile, kaebuses kohtule kui kohtuistungil, et ta ei olnud teadlik, et annab juhtimise üle ebakainele juhile (V.K), põhjendades seda kaebuses ning kohtuistungil sellega, et ta ise oli üle keskmise joobes (tl. 4; 20). Samas kohtuistungil möönab, et oleks pidanud veenduma enne sõitma hakkamist, et teine isik, kellele juhtimise üle andis, on kaine (tl. 20). R.J esindaja leiab, et R.J ei ole tahtlikult väärtegu toime pannud, seega kuulub menetlus lõpetamisele väärteotunnuste puudumise tõttu. Tunnistaja V.K ütlustega kohtuistungil on tuvastatud, et V.K oli joonud kolm õlut enne auto rooli istumist, seega on tõendatud, et isik, kes autot juhtis ning kes auto valdaja poolt autot juhtima lubati, oli alkoholijoobes. Seega puudub vaidlus selle üle, et autoroolis oli ebakaine juht (s.o V.K). Vaidluse esemeks on antud juhul asjaolu, kas R.J kui mootorsõiduki vastutav kasutaja s.o valdaja poolt anti sõiduki juhtimise õigus üle joobeseisundis isikule teadlikult/tahtlikult või mitte. Liikluseeskirja § 77 kohaselt ei tohi juhtimist üle anda isikule, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse § 7418 kohaselt mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Käesoleval juhul on väärteoprotokolli kohaselt väärteoks joobes isiku mootorsõidukit juhtima lubamine. LS § 7418 sätestabki rikkumise subjektidena isikud, kellel on juriidilise või faktilise võimu tõttu mootorsõiduki üle reaalne võimalus otsustada, kelle ta lubab mootorsõidukit juhtima või kellele ta juhtimise üle annab. Käesoleval juhul lubas mootorsõiduki vastutav kasutaja ehk valdaja R.J mootorsõidukit juhtima V.K. Asjas on tuvastatud, et V.K asus autorooli n.ö vaikival kokkuleppel ehk eelnevalt poolte vahel kokkulepitule, kuid olles vahepeal tarvitanud alkoholi (õlut). Maakohus leiab, et kui tegemist ei ole mootorsõiduki valdaja poolt volitatud kasutaja rooli asumisega, siis peab auto valdaja iga sõidu eel veenduma, et tema poolt rooli lubatud isik on kaine – s.t., et ta ei oleks alkoholi tarvitanud isik. Kui mootorsõiduki valdaja viib end sellisesse seisu, et ta ei suuda seda ülesannet täita (käesoleval juhtumil jõi end tugevasse alkoholijoobesse), siis peab ta vastutama saabunud tagajärje eest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et R.J on tegutsenud tahtlikult selles mõttes, et ta viis ennast sellisesse joobeseisundisse, et ei olnud enam võimeline hindama selle isiku juhtimiskõlbulikkust, keda ta mootorsõidukit juhtima lubas. Kuna LS § 7418 eesmärgiks on õigushüvede - elu ja omandi- kaitse, siis peab nimetatud paragrahvis sätestatud subjekt tegema kõik, et neid hüvesid kaitsta. R.J nimetatud viisil ei käitunud, pigem käitus ta selliselt, et mitte enda kohustust täita. Vabandatav ei saa olla, et isik käitub vastutustundetult ning hiljem tugineb asjaolule, et selline käitumine ongi vabanduseks ning aluseks sellele, et tema tegevus ei ole kvalifitseeritav väärteona. Seega ei ole antud juhul millegagi tõendatud, et R.J teos puuduvad väärteo tunnused, küll aga on võimalik lähtudes asjaoludest isikule mõistetud karistust vähendada. Kohtunik, uurinud väärteoasja toimikut, selgitanud asjaolusid kohtuistungil ning analüüsinud tõendeid kogumis leiab, et puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ja väärteoasja lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samas leiab kohtunik, et väärteoasjas on 3 võimalik R.J kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust vähendada, kuna rikkumisel ei olnud raskeid tagajärgi ja süüdlane kahetseb juhtunut. Eeltoodust tulenevalt ning VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus osaliselt Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kuke 12.09.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,08,007886 ning tunnistab R.J süüdi liiklusseaduse § 7418 järgi ning mõistab karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 6000 krooni. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik L.Sarnet 4