2-20-18203/18

2-20-18203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-18203 Tsiviilasi I A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes II L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes Hageja I: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (epost: karina@advokaadid.ee); Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja II/ kostja I: L. - A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja hagis I: A. L. ; seaduslik esindaja hagis II: A. L. ; lepinguline esindaja hagis II: vandeadvokaat Karina LõhmusEin Kostja II: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 30.05.
2. a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A. L. hagi.
4. Lõpetada alates 10.12.
5. a Harju Maakohtu 22.03.
6. a otsusega tsiviilasjas nr xxx-xxxx A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustus.
7. Rahuldada L. - A. L. hagi osaliselt.
8. Mõista A. L. L. - A. L. kasuks välja elatis alljärgnevalt: - alates 01.09.
9. a kuni 31.12.
10. a 292 eurot kuus; - alates 01.01.
11. a kuni 31.03.
12. a 213,44 eurot kuus ja - alates 01.04.
13. a 255,64 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni 21.11.2026.a.
14. Määrata, et L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal kalendriaastal PKS § 101 lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast muudetakse vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõikele 4 ja elatise summast mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest muudetakse lapsetoetuse suuruse muutumisel.
15. Jätta rahuldamata L. - A. L. nõue A. L. elatise väljamõistmiseks perioodi eest alates 10.12.2020.a kuni 31.08.
16. a.
17. Kohustada A. L. kandma temalt L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatis A. L. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
18. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
19. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
20. A. L. esitas 10.12.
21. a kohtule hagiavalduse enda nimel kohtuotsusega välja mõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes ja alaealise lapse L. A. L. nimel teiselt vanemalt A. L. elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on L. - A. L. hageja ja A. L. ühine alaealine laps. Harju Maakohtu 22.03.
22. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx mõisteti A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja igakuine elatis. Alates 04.09.
23. a elab laps aga isaga ja isa on taganud lapsele kõik eluks vajaliku. Seega on asjaolud pärast kohtulahendi tegemist oluliselt muutunud ja A. L. palub kohtul Harju Maakohtu 22.03.
24. a otsusega välja mõistetud elatise maksmise kohustus lõpetada. Kuna laps enam ema juures ei ela ja ema lapse ülalpidamises ei osale, palub A. L. lapse L. - A. L. nimel A. L. lapse kasuks välja mõista elatis seaduses sätestatud alammäära pooles ulatuses alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
25. Kohus võttis 17.12.
26. a määrusega menetlusse A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes. Kohus kohustas A. L. kui hagis I kostja seaduslikku esindajat ja hagis II kostjat, hagidele kirjalikult vastama.
27. A. L. määratud tähtaja jooksul hagidele kirjalikku vastust ei esitanud. A. L. esitas määratud tähtaja jooksul kohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks, kuni teises tsiviilasjas nr xxx-xxxxx A. L. avalduse vanemate hooldusõiguse küsimuses lahendamiseni.
28. Kohus jättis 23.04.
29. a määrusega A. L. taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku menetluse lõpetamiseks kompromissiga.
30. A. L. esitas 05.05.
31. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles täiendas lapse L. - A. L. nimel esitatud nõuet. A. L. teatas, et seoses sellega, et on valmimas uus perekonnaseaduse eelnõu, mis vähendab oluliselt elatisraha suurust, siis ei saa ta enam nõustuda hagiavalduses esitatud nõudega elatise alammäära pooles ulatuses. Tõenäoliselt saab uus elatisraha miinimum alla kahesaja euro. Arvestades, et lapsele kulub umbes 500 kuni 600 eurot kuus, on alla 100 eurone 2 elatis liiga väike. Seetõttu taotleb A. L. lapse L. - A. L. nimel A. L. elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kompromissina pakkus A. L. välja, et A. L. maksab lapsele elatist
32. aasta lõpuni 150 eurot kuus ja alates 01.01.
33. a seadusega ettenähtud miinimummääras.
34. A. L. esitas 25.05.
35. a kohtule kirjaliku seisukoha, milles teatas, et ei ole nõus tema vastu esitatud hagiga lapsele L. - A. L. elatise nõudes. A. L. toob välja, et Harju Maakohtu 22.03.
36. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx mõisteti A. L. lapse kasuks välja elatis, mis oli 160 eurot kuus. A. L. seda otsust aga ei täitnud ja hakkas lapsele regulaarsemalt elatist maksma alles
37. aastal, kui laps kooli läks. Tänaseks päevaks on A. L. arusaamisel, et loevad vaid viimased viis aastat, kui ta on elatist maksnud. A. L. sõnul ei ole ta teinud kohtutäiturile avaldust varasema aja eest tasumata elatise sissenõudmiseks, aga teadaolevalt elatise nõue ei aegu ja vajadusel on võimalik elatisevõlga kohtutäituri kaudu sisse nõuda. A. L. avaldas veel, et ta viibib vanglas ja vabaneb seal hiljemalt 08.07.
38. a. Praegu on vanemate hooldusõiguse asja menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx pooleli ja ei ole välistatud, et laps tuleb uuesti tema juurde elama, sest A. L. arvates ei ole alust A. L. lapse ainuhooldusõigust anda. A. L. avaldas, et on teadlik ja saab aru sellest, et mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama. Tema arvates on aga praegusel juhul A. L. esitanud tema vastu hagi elatise nõudes rohkem kiusust ja vihavaenust, mitte lapse heaolust, ning õige ei ole lahendada asja enne, kui on selgunud, kuidas vanemate hooldusõiguse asi laheneb ja edasi tuleb.
39. Arvestades poolte esitatud pidas kohus vajalikuks kirjaliku menetluse tühistada ja määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 03.05.
40. a. Määratud kohtuistungil osales ainult A. L. . A. L. istungile ei ilmunud. Kuna puudus kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta, siis otsustas kohus asja arutamise edasi lükata ja määras uue istungi, toimumisajaga 30.05.
41. a.
42. 30.05.
43. a kohtuistungil olid kõik pooled esindatud. A. L. jäi nii enda kui ka lapse L. - A. L. nimel esitatud hagide juurde. A. L. taotles, et kohus lõpetaks temalt Harju Maakohtu 22.03.
44. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx välja mõistetud elatise maksmise kohustuse ja mõistaks A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja elatise seadusega ettenähtud alammääras alates hagi esitamisest. A. L. taotles, et seoses sellega, et alates 01.01.
45. a on elatuse regulatsioon muutunud, annaks kohus hagejale tähtaja esitada nõude täpsustus elatise summade osas. A. L. ei esitanud vastuväiteid A. L. hagile elatise maksmise lõpetamise nõudes. A. L. ei tunnistanud aga tema vastu esitatud hagi elatise nõudes ja vaidles sellele vastu. Tema arvates ei ole temalt lapse kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud, sest varasemalt, kui laps tema juures elas, siis isa A. L. alguses kohtuotsust ei täitnud ja mitme aasta vältel lapsele regulaarselt elatist ei maksnud. A. L. seletas täiendavalt, et ta vabanes vanglast
46. juulil
47. a. Pärast vanglast vabanemist ta ametlikult ei ole töötanud. Ta on töötuna kirjas ja pärast vanglast vabanemist maksti talle 9 kuud töötutoetust, mis oli ligi 300 eurot kuus. Alates
48. aasta maist töötutoetust enam talle ei maksta. A. L. sõnul oli ta vahepeal eelmise aasta septembrist kuni detsembrini ka mitteametlikult tööl. Esimesed kaks kuud katseajal oli tema töötasu 1200 eurot kuus ja edasi 1400 eurot kuus. Kuna firma omanik otsustas firma maha müüa, siis tema töösuhe lõppes. Rohkem ei ole ta ka mitteametlikult tööl käinud ja kuna töötutoetust ka enam ei maksta, siis tal hetkel sissetulekut ei ole. A. L. väitel on hetkel pooleli tema töövõime hindamine. Ta käis operatsioonil, tal on jalg kipsis ja varsti läheb rangluu operatsioonile. Tulevikus on tal plaanis alustada oma ettevõtlusega. Tal on olemas juba koostööpartner ja panevad kokku kontseptsiooni ettevõtluse tarbeks. A. L. avaldas, et ei ole nõus maksma lapsele elatist, kuid on nõus andma lapsele taskuraha ja ostma asju, kui on vaja. Ta tõi välja, et kinkis lapsele jõuludeks telefoni iPhone, mis maksis 1000 eurot. 3 Kohus lõpetas asja sisulise arutamise. A. L. taotlusel andis kohus temale tähtaja esitada lapse L. - A. L. nimel elatise nõue täpsustatud sõnastuses ja A. L. tähtaja soovi korral selle kohta oma seisukoha esitamiseks.
49. L. - A. L. lepinguline esindaja esitas 13.06.
50. a kohtule A. L. vastu esitatud elatise nõude täpsustuse. L. - A. L. palub kohtul A. L. välja mõista elatise seadusega ettenähtud alammäras alates hagi esitamisest alljärgnevalt: - perioodi 10.12.
51. a kuni 31.12.
52. a elatis 292 eurot kuus ning perioodi 1.01.
53. a kuni 31.03.
54. a elatis 213 eurot ja 44 senti kuus, so kokku 4342 eurot ja 13 senti; - alates 01.04.2022 kuni L. - A. L. täisealiseks saamiseni 21.11.
55. a elatis 255 eurot ja 64 senti kuus (baassumma 209 eurot ja 20 senti, millele lisandub 3 %
56. a keskmisest brutopalgast summas 1548 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetusest summast 30 eurot); - määrata, et L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal kalendriaastal PKS § 101 lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast muudetakse vastavalt PKS § 101 lg 4 ja elatise summast mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest muudetakse lapsetoetuse suuruse muutumisel.
57. A. L. midagi täiendavat kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
58. Käesolevas tsiviilasjas on ühises menetluses A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes. Kohus käsitleb esmalt A. L. hagi ja seejärel L. - A. L. hagi. I
59. Kohus leiab, et A. L. hagi L. - A. L. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et A. L. ja A. L. on ühine alaealine laps L. - A. L. , sündinud 21.11.
60. a. Harju Maakohtu 22.03.
61. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (tl 2-3) rahuldati lapse L. - A. L. hagi ja mõisteti A. L. lapse kasuks välja elatis alates 07.02.
62. a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.
63. a oli 160 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtuotsus jõustus 30.07.
64. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et
65. aastal kohtuotsuse tegemise ajal elas laps L. - A. L. ema A. L. juures ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud hagis nõuti elatist A. L. kui lapsest eraldi elavalt vanemalt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast kohtuotsuse jõustumist on need asjaolud, mis olid elatise väljamõistmise aluseks, oluliselt muutunud. Alates
66. aasta septembrist elab laps L. - A. L. isa A. L. juures ja A. L. annab lapsele ülalpidamist vahetult. 4 Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud A. L. lapsele elatise maksmisest. Teine vanem, A. L. ei ole ka esitanud lapse nimel vastuväiteid elatise maksmise lõpetamisele ja on sisuliselt hagi õigeks võtnud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus A. L. hagi ja lõpetab alates hagi esitamisest, s.o alates 10.12.
67. a, Harju Maakohtu 22.03.
68. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx A. L. lapse L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise maksmise kohustuse. II
69. Kohus leiab, et L. - A. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt. 13.
70. L. - A. L. on A. L. ja A. L. ühine alaealine laps, sündinud 21.11.
71. a. Vaidlust ei ole selle üle, et alates
72. aasta septembrist elab laps isa A. L. juures. Lapse ema A. L. elab eraldi. Käesolevas asjas on A. L. esitanud lapse Lisete-Lutteri nimel kohtule hagi A. L. vastu temalt lapse kasuks elatise väljamõistmiseks. A. L. hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. A. L. tugineb oma vastuväidetes sellele, et lapse isa ise varasemalt tema suhtes tehtud kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta kohaselt ei täitnud. Lisaks tugineb A. L. sellele, et tal puudub hetkel sissetulek, mille arvel elatist maksta. Menetluse alguses tõi A. L. veel hagile vastu vaieldes esile, et kohtus on pooleli vaidlus vanemate hooldusõiguse küsimuses, mistõttu ei ole kindel, et laps jääbki isa juurde elama ja ei lähe tagasi ema juurde. Hilisemalt on A. L. neist vastuväidetest loobunud ja teatanud, et on nõus, et laps elab edaspidi isa juures. 13.
73. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja A. L. kohustatud andma oma alaealisele lapsele L. - A. L. ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A. L. lapsele elatist ei maksa. Seega on laps õigustatud kostjalt elatist nõudma. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 01.01.
74. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
75. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.
76. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 01.01.
77. a kuni 01.01.
78. a oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Kuni 01.01.
79. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5 01.01.
80. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
81. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
82. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Alates 01.01.
83. a kehtiva PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.
84. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.
85. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealiste laste elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses. 13.
86. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kuni
87. aasta septembrini elas laps L. - A. L. ema A. L. juures.
88. aasta septembris võttis isa A. L. lapse enda juurde põhjusel, et A. L. sattus vanglasse. A. L. vabanes vangistuses 08.07.
89. a. Kohus leiab, et A. L. vangistuses viibimist saab lugeda PKS § 102 lg 2 mõttes selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust jätta temalt elatis selle aja eest välja mõistmata. Vangistuse ajal ei saanud kostja temast endast mitteolenevatel põhjustel teenida sissetulekut, mille arvel lapsele ülalpidamist anda. A. L. väitel ta pärast vanglast vabanemist ametlikult töötanud ei ole. Pärast vanglast vabanemist maksti talle 9 kuu jooksul töötutoetust, mis oli ligi 300 eurot kuus. ei ole töötanud. Ta on töötuna kirjas ja pärast vanglast vabanemist maksti talle 9 kuud töötutoetust, mis oli 6 ligi 300 eurot kuus. A. L. tunnistas, et
90. aasta septembrist kuni detsembrini käis ta mitteametlikult tööl ja sai töötasu esimesed kaks kuus 1200 eurot kuus ja edasi 1400 eurot kuus. A. L. sõnul ta alates
91. aastast ei tööta ja tal puudub igasugune sissetulek. Puuduvad tõendid, mis tõendaks vastupidist. A. L. ei ole ka teada mingit registreeritavat vara. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et põhjendatud on jätta A. L. välja mõistmata elatis aja eest kuni
92. aasta augustini. Kuni 08.07.
93. a viibis kostja vangistuses ja tal puudus võimalus sel ajal sissetulekut teenida. Mõistlikult võib eeldada, et pärast vangistusest vabanemist oli ka raskendatud kohe töökoha leidmine ja seeläbi sissetuleku saamine, mille arvelt lapsele elatist maksta. Kohus leiab aga, et ei esine mõjuvat põhjust, mis õigustaks A. L. vabastamist elatise maksmisest või vähendada temalt väljamõistetavat elatist alates
94. aasta septembrist. Kostja esitatust nähtuvalt töötas ta
95. aasta septembrist kuni detsembrini ja sai töötasu. A. L. ei ole tõendanud, et esineks mingi mõjuv põhjus, mis takistas tal pärast ja ka käesoleval ajal sissetulekut teenida. Ka Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKo 13.02.
96. a nr 2-162343) avaldanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohus leiab, et A. L. vastuväited hagile selle kohta, et lapse teine vanem, A. L. , ei tasunud varasemalt kohtuotsuse alusel lapsele elatist, on antud vaidluse kontekstis alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Elatist nõudma õigustatud isikuks on laps ja A. L. ei saa lapse nõuet tema enda vastu esitatud elatise nõudega tasaarvestada. Lisaks on A. L. tunnistanud, et viimased viis aastat, kui laps tema juures elas, täitis A. L. kohtuotsust ja maksis temalt lapse ülalpidamiskohustust. Kuni 01.01.
97. a oli miinimumelatis, mida tuli lapsele maksta 292 eurot kuus. Alates 01.01.
98. a tuleb arvestada miinimumelatist alates sellest ajast kehtiva PKS § 101 sätete järgi. Alates 01.01.
99. a kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt tuleb miinimumelatise arvestamisel muu hulgas arvesse võtta lapse kohustatud vanema juures viibimise aega, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Sellisel juhul vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 30.06.
100. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määras kohus A. L. ja lapse L. - A. L. suhtlemise korra selliselt, et A. L. on õigus lapsega suhelda telefonitsi või mõne muu kommunikatsioonivahendi vahendusel, kui laps sellega nõustub. Kohus piiras A. L. õigust lapsega suhelda ja keelas A. L. lapsega kohtuda ilma teise vanema nõusolekuta. Nimetatud kohtumäärus ei ole küll käesolevaks ajaks jõustunud, kuid poolte vahel ei ole vaidlust, et alates ajast, kui laps L. - A. L. elab isa juures on ta viibinud ema juures vaid mõned üksikud korrad ning igal juhul vähem kui aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega lapse emalt väljamõistetavat elatist tema ja lapse koosveedetava ajaga proportsionaalselt vähendada ei tule. Kehtiva PKS § 101 sätete järgi arvestades kujuneb lapsele L. - A. L. väljamõistetava elatise suuruseks perioodil alates 01.01.
101. a kuni 31.03.
102. a 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.
103. a 255,64 eurot kuus. 13.
104. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus L. - A. L. hagi A. L. vastu osaliselt. Kohus mõistab A. L. L. - A. L. kasuks välja elatise alates 01.09.
105. a kuni 31.12.
106. a 292 eurot kuus, alates 01.01.
107. a kuni 31.03.
108. a 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.
109. a 255,64 eurot kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni 21.11.
110. a. Kohus määrab, et L. - A. L. kasuks välja mõistetud elatise baasummat indekseeritakse igal kalendriaastal PKS § 101 lg 3 alusel, baassummale lisanduvat 3 % eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast muudetakse vastavalt PKS § 101 lg 4 ja elatise summast mahaarvatavat 50 % lapsetoetusest 7 muudetakse lapsetoetuse suuruse muutumisel. Hagi elatise nõudes perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o alates 10.12.2020.a kuni 31.08.
111. a jääb rahuldamata. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise lapse isa A. L. pangakontole. Menetluskulude jaotus
112. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus hagisid alaealise ülalpidamisasjades ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 8