) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle 2 lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kostja on xxxx kodanik, mistõttu kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohaldub Eesti Vabariigi ja xxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Rahvastikuregistris puudub kostjal Eestis registreeritud elukoht. Elukoht aadressil xxxx on alates 07.07.2021 kehtetu. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kohu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Õigusabilepingu artikli 21 lõige 1 sätestab, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama artikli lõige 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Kuivõrd kostja on xxxx kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht, siis ei ole asja pädev arutama Eesti kohus. Kohus märgib, et isegi kui asja menetlemisel Eesti kohtus oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi hageja kasuks tehtavat võimalikku tagaseljaotsust olla võimalik välismaal tunnustada ega täita. Riigikohtu lahendi 3-2-1-179-14 punktist 10 tulenevalt peab maakohus
lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab
lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis
sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi
lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.