← Eesti

2-22-9581/4

Obsah (8)§ 31§ 1§ 22§ 171§ 86§ 23§ 65§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9581 Tsiviilasi T K (K) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankr

) mõttes. Praeguses menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

§-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

  1. Ajutine haldur palub pankrotivarast Osaühingule Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri tasu katteks 1148,40 eurot (sh käibemaks). Kulude aruande kohaselt teostas ajutine pankrotihaldur 14,5 tunni (s.o 29 pooltunni) ulatuses järgmised toimingud arvestusega 33 eurot poole tunni kohta:  järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, Bigbank AS-ile, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-ile, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-ile, AS-ile Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Primero Finance OÜ-le (endise ärinimega mogo OÜ), Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, Riivits legal & finance OÜ-le, kohtutäitur Õ. Pajurile, kohtutäitur R. Liitmaale, avalduse koostamine ja saatmine arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks Swedbank AS-ile (kõik kokku 14 dokumenti), – 5 tundi;  tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu saadetud dokumentidega – 2 tundi;  dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga – 1 tund;  aruande koostamine – 6 tundi;  halduri toimiku koostamine – 0,5 tundi. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus ja selle lisad, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. 5.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4

(6)6. Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgnikul pole vara, mille arvel rahuldada võlgniku kohustusi, mida on ajutise halduri aruande järgi teadaolevalt vähemalt 7032,88 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (

§ 22lg 5).

Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt

§ 171lg-s 11 toodust, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 15. septembril 2022 kell 10.05. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 15. septembril 2022 kell 10.00. Enne vande andmist tuleb võlgnikul kohtule ja pankrotihaldurile esitada täpsustatud vara ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. 8. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (

§ 23

lg 4).

§ 23

lg 51 järgi riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab Justiitsminister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 kohaselt on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 2022. a kuupalga alammäär on 654 eurot. 9. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 5

(6)ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile (vt määruse p 3). Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna

§ 171

lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 654 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada 654 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Ajutise pankrotihalduri tasu ülejäänud ulatuses, s.o 363,60 euro ulatuses (koos käibemaksuga) tuleb jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.