, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 313, § 315 lg 4 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tiit Treiali KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 9 kuud.
lg 2 kohaselt vähendada Tiit Treialile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 6 kuud.
lg 41 ja 275 lg 1 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud ja vangistuse täitmise tagamiseks Tiit Treiali suhtes tõkendit – vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni. Võtta Tiit Treial vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla. Karistuse kandmise alguseks on 18.05.2022, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka ka eelvangistuses alates 18.05.2022 kuni kohtulahendini viibitud aeg.
lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 2565 lg 2 alusel välja mõista Tiit Treialilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot ja kaitsjatasu (32,40+81,60) kogusummas 114 eurot. Menetluskulu kogusummas 604,50 eurot võib tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest (igakuiselt vähemalt 50,37 eurot) Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99922700018261.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 20.05.2022.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 22.06.2022.a. Asjaolud Tiit Treialit süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ning keda on viimati süstemaatiliste varguste toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 25.08.2021 otsusega nr 1-215747, võttis uuesti 18.05.2022 kella 17:41 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuvast AS-le P kuuluvast kauplusest 5 purki forellimarja maksumusega 19,99 eurot/tükk, s.o kogumaksumusega 99,95 eurot, ning 11 purki lõhemarja maksumusega 13,99 eurot/tükk, s.o kogumaksumusega 153,89 eurot, ehk kokku kaupa väärtuses 253,84 eurot. Nimetatud kauba peitis Tiit Treial põue ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi Tiit Treiali tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup oli rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Oma tegevusega pani Tiit Treial toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Tiit Treial ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtuistungil uuritud tõendid: - P AS avaldus, millest nähtuvad kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud kaup (lk 1); - õigusrikkuja kinnipidamise akt (lk 2); - tunnistaja S. R. M. ütlused (lk 3): - tunnistaja J. K.i ütlused (lk 4); - Tiit Treiali kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 5-7); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 8); - Tiit Treiali kahtlustatavana antud ütlused (lk 20-21); - Karistusregistri väljavõte (lk 9-11); - Harju Maakohtu 25.08.2021 otsus nr 1-21-5747 (lk 12-14); 2 - teatis keskmise päevasissetuleku kohta (lk 19); - taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (lk 30); - kiirmenetluse protokoll (lk 22). Kohtu põhjendused Kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Tiit Treial pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Kuriteo toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed nähtuvad P AS avaldusest Põhja Prefektuurile. Avalduses palutakse võtta vastutusele 18.05.2022 kell 17:41 kaupluses xxxx aadressil xxxx õigusvastase teo toimepannud isik meesterahvas, kelle juurest avastati P AS kuuluvat maksmata kaupa 253,84 euro väärtuses, s.o 5 tk forellimarja kogumaksumusega 99,95 eurot ja 11 tk lõhemarja kogumaksumusega 153,89 eurot. Kogu kaup oli rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi kinnitavad ka tunnistaja J. K.i 18.05.2022 antud ütlused. Tunnistaja kirjeldas, et olles tööl 18.05.2022 xxxx xxxx oma tööpostil valvekeskuses kaamerate taga märkas müügisaalis meesterahvast siniste pükste ja musta nokamütsiga. Kell 17.17 võtab isik kalatoodetest kahte erinevat sorti kalamarja. Mööda müügisaali liikudes võtab isik veel erinevaid tooteid. Isik läheb nende toodetega proovikabiini. Kui isik väljub proovikabiinist, hakkab isik tooteid riiulile tagasi panema. Märkab, et kalatooteid ta tagasi ei pane. Kabiini kontrollides leiab, et see on tühi. Teavitas sellest koheselt teisi turvatöötajaid. Kui isik on läbinud kassarivi kell 17:41 kauba eest tasumata, peetakse isik kinni. Tunnistaja J. K.i ütlustega haakuvad ka tunnistaja S. R. M. 18.05.2022 antud ütlused. Tunnistaja kirjeldas, kuidas olles 18.05.2022 tööl xxxx xxxx sai teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas helesiniste pükste ja musta nokamütsiga. Kui isik läbis kassarivi ja turvaväravad kell 17:41, pidas isiku koheselt kinni. Kontrolli käigus võttis isik jope alt välja 11 kalamarja konservi ja 5 purki lõhemarja, mille eest ta ei tasunud. Tasumata kauba summa on 253,84 eurot, kaup on korras ja tagastatud poele. Selle kohta, et S. R. M. pidas kinni meesterahva, kes väljus kassadest ja turvaväravatest jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest summa 253,84 eurot, on koostatud ka õigusrikkuja kinnipidamise akt. Vastavalt 18.05.2022 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti kell 19:49 aadressil xxxx kinni Tiit Treial. Protokollist nähtuvalt oli Tiit Treial isikuks, kes viibis 18.05.2022 kuriteo toimepanemise ajal kella 17:41 paiku kuriteo toimepanemise kohas, xxxx asuvas xxxx kaupluses, kandes tumedat jopet, siniseid teksapükse, valgeid jalanõusid, musta nokamütsi ja nägemisprille. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli 18.05.2022 kell 19:35 Tiit Treialil fikseeritud indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus alkoholijoove 0,54 mg/ ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt fikseeriti Tiit Treialil joobeseisundile viitavate tunnustena silmade punetus, samuti alkoholilõhn suust. Tiit Treial on enda süüd tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Kuna Tiit Treial enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud, arvestab kohus tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi. 3 Tiit Treial andis 19.05.2022 kahtlustatavana ütlusi, milles tunnistab varguse toimepanemist, peitis kauba põue, kui väljus müügisaalist, peeti ta kinni, kahetseb. Oli eile alkoholijoobes. Kõik eelpool nimetatud tõendid kogumis tõendavad seega, et Tiit Treial on pannud toime süüdistuses näidatud ajal ja kohas varavastase kuriteo. Kuna kuritegu jäi lõpule viimata Tiit Treiali enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul P AS-le, jäi kuritegu katse staadiumi. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 25.08.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, karistus täidetud 23.02.2022. Kuivõrd antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud Tiit Treiali poolt ühe varguse katse toimepanemine, leiab kohus, et Tiit Treiali poolt varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud tema elatusallikaks, ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning püüab järjepidevalt leida ebaseaduslikke lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks. Arvestades, et juba ligikaudu 3 kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kandmiselt vabanemist jätkas ta varguste toimepanemist, viitab süüdistatava käitumine kohtu hinnangul selgelt sellele, et varastamine on saanud Tiit Treiali elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistuses näidatud esemed ei kuulunud Tiit Treialile, asjad on omaniku valdusest läinud välja omaniku tahtevastaselt ning puuduvad tõendid, et Tiit Treial oleks tema jaoks võõrad asjad soovinud kannatanule vabatahtlikult tagastada (vastuseks kohtuniku küsimusele teatas Tiit Treial, et varastab kalamarja, sööb seda, on ka toidupangale andnud), on tema käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud süüdistuses näidatud ajal ning kohas ning need pani toime süüdistatav. Kuna kuritegu jäi katse staadiumi, tuleb Tiit Treial süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmine KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 4 Tiit Treial on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just analoogsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest, tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Seejuures on oluline, et tema suhtes tehtud viimase (25.08.2021 kohtuotsus) kohtuotsuse alusel kandis Tiit Treial reaalset vangistust, kuid juba ligikaudu 3 kuud pärast vanglast vabanemist jätkas Tiit Treial varguse toimepanemisega. Ilmselgelt ei oleks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest leebem karistus, s.o rahaline karistus, järelikult piisav selleks, et mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tagaks tema normikohase tegevuse. Samuti puudub kohtul igasugune usk, et rahaline karistus oleks Tiit Treiali poolt täidetav. Kuna Tiit Treial jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist, siis selline käitumine viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuna käesoleval juhul on kuritegu jäänud katse staadiumisse ja raskendavad asjaolud puuduvad, Tiit Treial on tehtut kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et süüdistatava süü võib hinnata keskmisest väiksemaks ning talle on võimalik mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 kuud vangistust, mida tuleb
lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 41 ja 275 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud ja vangistuse täitmise tagamiseks Tiit Treiali suhtes tõkendit – vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, võttes Tiit Treiali vahi alla kohtusaalis. Vangistuse alguseks on 18.05.2022, s.o aeg, mil Tiit Treial kahtlustatavana kinni peeti. Lähtudes Tiit Treiali poolt toime pandud kuritegude järjepidevusest, tema varasemast karistatusest, uue kuriteo toimepanemisest peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest vabanemisest vähese aja möödumisel ning õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohus veendunud, et karistusest tingimisi vabastamine või üldkasuliku töö kohaldamine ei vastaks karistuse eesmärkidele. Kohus nõustub prokuröriga, et senised karistusõiguslikud sekkumised ei ole avaldanud mitte mingit positiivset kasvatuslikku mõju. Tiit Treiali käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning enda kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde tagamiseks on Tiit Treiali ühiskonnast mõneks ajaks eemaldamine vajalik. Vangistuses viibides on Tiit Treialil võimalik enda käitumist analüüsida ning tal on aega mõelda, milliseid samme tuleks edaspidise elu õiguskuulekaks muutmiseks astuda. Kohtu hinnangul on Tiit Treiali käitumine kuritegelik ning antud juhul on vangistuse mõistmine uute analoogsete süütegude vältimiseks vajalik ning seda ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et ühiskonnale antav signaal ei oleks õigusvastast käitumist soosiv, vaid oleks üheselt mõistetav, et korduv õigusrikkumine toob kaasa rangema karistuse. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4, 9 kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele 5 ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise.
lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Tiit Treialilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev kaitsjatasu kokku summas 114 eurot ja sundraha. Vastavalt
lg 2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra, seega sundraha suuruseks on 490,50 eurot. Kohus võimaldab isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isikul tuleb kohtuotsuse kohaselt kanda reaalset vangistust ning tema sissetulekud ei pruugi seetõttu olla piisavad kogu nõude korraga tasumiseks. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.