Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. septembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-5708 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär K

) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav K.I isikukood: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.06.2018. a; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Kalju Kutsar riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § -st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.I

§ 424

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata K.I kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.06.2018, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg -te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui K.I ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi.

K.I on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p- de 2 ja 8 alusel kohustada K.I katseajal läbida kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtav sotsiaalprogramm ja keelata tal katseajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 4 alusel kinnitada K.I poolt endale võetud kohustus registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, PõhjaEesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakkab K.I katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest,

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja

§ 75

lg 2 p -de 2, 8 alusel määratud kohustused kohalduvad K.I-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla

1. Menetluskulud Välja mõista K.I-lt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud 394 (kolmsada üheksakümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, s.o  240 (kakssada nelikümmend) eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast;  riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Jätta sundrahast 510 (viissada kümme) eurot K.I-lt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata. Võimaldada K.I temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks tasuma 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti. 2 Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE873300333499990003 Danske Bank ASi Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99918700047877 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu K.I süüdistatakse selles, et tema 24.06.
2. a kella 20:20 paiku juhtis Tartus Ilmatsalu tn 11 juures mootorsõidukit VW Sharan Soome Vabariigi registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,81 mg/l). Eeltooduga rikkus K.I iiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, kusjuures sama seaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani K.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et K.I-le mõistetakse karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva ( 24.-26.06.2018.

a) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

75 lg 4 alusel võtab K.I endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: LõunaEesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada K.I käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm ning

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata tal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

3 Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 904 eurot ja 80 senti, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 154,80 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). Võttes arvesse K.I varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sissetulekuks on töövõimetuspension koos sotsiaaltoetusega kokku 415 eurot), tuleb sundrahast jätta 510 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu 154 eurot ja 80 senti ning sundrahast 240 eurot, st kokku 394 eurot ja 80 senti tasuda ära osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades K.I tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks menetluskulude katteks 32 eurot ja 90 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse K.I süüditunnistamiseks

§ 424lg 1 järgi.

Seega tuleb K.I süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Peet Teidearu Kohtunik 4