Väärteoasi nr.4-20-3793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 09.11.2020.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.08.
- a. otsus väärteoasjas nr 2302,20,012681 E.F-i karistamises LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) E.F, isikukood XXX Elukoht: xxx Töökoht: xxx Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik E.F *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse – esindajad Silvia Kuller ja Raul Annuka Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.08.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,012681 E.F-i karistamises LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi suuruse ja korraga tasumise osas. Mõista E.F-ile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 8 kuu jooksul, igas kuus tasuda 50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida viitenumber
- VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Lisakaristuse kohaldamise osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on E.F kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu E.F-i karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest, et tema 25.07.2020.a. kell 16.34 Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus Pikal tänaval (Kodu tn ja Pikk tn 95 vahel), juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,4+/- 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus E.F liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses selgitab E.F , et ta ei ole eelnevatel ega 25.07.2020 päeval tarvitanud alkoholi. Enne sõitma asumist teadis, et Kose alevikus on puhumisreid. See, et puhus välja alkoholi, oli tema jaoks šokk. Kaebusest nähtuvalt tarbis kaebuse esitaja päeva jooksul Coop hele õlu 0,0% alkoholivaba neli purki (0,5l). Hilisemal vaatlusel märkas väikeses kirjas, et toode võib sisaldada >0,5% alkoholi. Kaebuse esitaja tunneb, et on antud juhul ohver, sest on saanud Coop õlle kvaliteedi pärast petta ning tänu sellele on toime pannud väärteo. Kaebuse esitaja leiab, et rikkumine ei ole toimunud teadlikult. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab tema tööülesannete täitmist. Kaebuse esitaja taotleb kergemat karistust, rahatrahvi osade kaupa tasumist ning lisakaristuse mitte kohaldamist. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlus puudub selles, et juhtides 25.07.2020.a kella 16:34 ajal Kose alevikus Pikal tänaval (Kodu tn ja Pikk tn 95 vahel) mootorsõidukit, viibis E.F juhile keelatud seisundis, rikkudes selliselt liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad menetlusaluse isiku ütlused, väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja C J ütlused. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati E.F-i joobeseisundi kindlakstegemiseks 25.07.2020 kell 16:34 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510EE nr ARMD-0145 (taatlustunnistus nr TTRC-20/00100), mille lõplik lugem oli 0,40, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, mistõttu oli E.F-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati liiklusjärelevalve teostamise käigus E.F 25.07.2020.a alates kella 16:34 sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik tunnistas, et 25.07.2020.a. sõitis ta Türile ja teda peeti Kosel liiklusjärelevalve käigus politsei poolt kinni, kontrollimisel puhus 0,35 mg/l. Tunnistaja C J ütluste kohaselt teostas ta koos paarilisega
- juulil Kose alevikus liiklusjärelevalvet suunitlusega kontrollida juhtide kainust. Pikal tänaval pidasid kinni auto haagissuvilaga ja treileriga. Juhi kontrollimisel algul passiivselt ilma huulikuta (kontaktivabalt) ja siis aktiivselt huulikuga näitas puhumine tulemust. Seejärel kontrolliti isikut tõendusliku alkomeetriga ja sealt tuli lõplik tulemus alkoholinäidu kohta. Seega tõendavad eelpool nimetatud tõendid, et E.F oli väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis. Menetlusalune isik oma kaebuses ja ka kohtus ei nõustunud sellega, et viis end keelatud seisundisse teadlikult. E.F-i selgituse kohaselt ei tarvitanud ta 25.07.2020.a alkoholi. Kohtule esitatud kaebuses on ta märkinud, et jõi eelnevalt päeva jooksul 4 purki 0,5 liitrist alkoholivaba Coopi õlut 0,0%. Hilisemal vaatlusel märkas, et purgi peal oli väikeses kirjas märgitud, et toode võib sisaldada >0,5% alkoholi, mida ta eelnevalt ei märganud. Kohtuistungil 15.10.2020 selgitas, et viibis garaažis, kus remontis mootorratast ja jõi päeva jooksul ära umbes 4 kuni 5 purki alkoholivaba õlut COOP, ei söönud midagi. Sõiduki rooli asudes oli ta teadlik, et Kosel on puhumisreid. Saatis ekspertiisi purgi, millest garaažis jõi ja milles oli veidi õlut alles jäänud ning ühe kinnise purgi samasugust õlut, mille ostis Kose COOP kauplusest. Menetlusalune isik esitas kohtule koos kaebusega Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi katseprotokolli nr TA2014011-KT, millest nähtuvalt on enesekontrolli eesmärgil 28.07.2020.a uuritud kahte alkoholivaba õlut, kangusega kuni 0,5, tootja: Leedu. Esimeses proovis tuvastati kinnises purgis olnud õlu kanguseks 0,40%(vol) ja teises proovis, mis võeti avatud purgist, oli kanguseks 1,86%(vol). Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on COOP hele õlu 0.0% 0.5L alkoholivaba toote kirjelduses märgitud, et koostisosana võib sisaldada alkoholi mitte rohkem kui 0,5%. Seega E.F-i poolt ostetud ja laborisse saadetud kinnises purgis oli alkoholisisaldus toote kirjelduses lubatud määral. Küll aga ületas kangus tunduvalt lubatut E.F-i poolt laborisse saadetud lahtises purgis olev õlu. Tegelikult ei ole siiski teada, milline oli alkoholisisaldus konkreetses purgis siis, kui see osteti, avati ja tarvitati. Casper Janteri ütluste kohaselt helistas E.F peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist talle tunni aja pärast, kutsudes politseinikud enda juurde sooviga näidata, et tarvitas ainult alkoholivaba jooki. E.F-i kodus panid nad ta uuesti puhuma ja näit ei olnud palju erinev esialgsest. Siis võttis E.F lonksu ühest avatud õllepurgist, millel oli kirjas, et seal on alkoholivaba jook ja puhus uuesti ning näit oli nüüd tunduvalt suurem. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et alkoholivaba toode võib ületada lubatud alkoholikogust niivõrd suures ulatuses. Kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni ei ole kajastatud sellist tootjapoolset eksimust üheski meediaväljaandes. Tunnistaja sõnul hakkas E.F alkoholivaba õlle tarvitamisest rääkima alles peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Et purgis, milles pidi olema alkoholivaba õlu, oli joogi tegelik alkoholisisaldus lubatust tunduvalt suurem tootjapoolse eksimuse tõttu, on kohtu jaoks veenev juhul, kui politsei oleks koheselt peale joobe tuvastamist läinud koos E.F-iga tema koju või garaaži juurde, kus ta väidetavalt õlut jõi ja siis tuvastanud peale avatud purgist menetlusaluse isiku poolt õlle joomist temal suurema alkoholi näidu. Tegelikult kutsus E.F politseitöötajad enda juurde alles tunni aja möödudes. Ei ole välistatud, et selle aja jooksul võidi menetlusaluse isiku poolt lisada alkoholivaba õlle purki midagi kangemat ja sellise sisaldusega jook saadeti ka ekspertiisi. Kui see siiski nii ei olnud ja alkoholivabas õlus oli tootja eksimuse tõttu lubatust suurem alkoholisisaldus, ka sellisel juhul pidi tõenduslik alkomeeter näitama väiksemat näitu. Seda järgmisel põhjusel. Nimelt juhtis kohtuvälise menetleja esindaja vaidluste käigus tähelepanu asjaolule, et isegi kui kõikides purkides, millest E.F jõi, oleks õlle kangus olnud 1,86%, pidi sellise joobe saavutamiseks nagu menetlusalusel isikul tuvastati, ta ära jooma üks tund enne joobe tuvastamist kolm liitrit sellise kangusega õlut. Kohtuvälise menetleja poolt öeldu kontrollimiseks edastas kohus päringu Lõuna - Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonnale. Arstkohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest päringule nähtub, et vastavalt arvutustele oleks päeva jooksul nelja 1,86 vw% kangusega 0,5-liitrise mahuga purgitäie õlle manustamisel isiku väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon pidanud olema kella 16:40 ajal mõõdetud tulemusest (0,35 mg/l) väiksem. Seetõttu pidi isik olema tarbinud kas isiku ütluses fikseeritust suuremas koguses 1,86 vw% kangusega õlut või 1,86 vw% kangusest suurema alkoholi mahuühikuga alkohoolset toodet. Kuivõrd E.F on kohtuvälises menetluses ülekuulamisel, kaebuses ja ka kohtuistungil nimetanud, et tarbis 4 purki alkoholivaba õlut päeva jooksul (kohtus millegipärast hakkas rääkima, et võis olla ka 4 ja pool või 5 purki, kuid arvestades kohtuistungi toimumist juhtunust 2 ja pool kuud hiljem, ei pruukinud tarvitatud õlle kogus enam täpselt meeles olla), siis pidi eksperdi hinnangut aluseks võttes joodud õlu olema kangem kui laboris tulemuseks saadud 1,86%(vol) või pidi ta tarvitama mingit muud alkohoolset jooki. Juhil lasub kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. E.F mõõdetud tulemus - 0,35 mg/l kohta väljahingatavas õhus - ei olnud minimaalne ja sellises ulatuses alkoholi sisaldus on isikule tajutav. Nimelt võivad esineda kerged häired isiku mõtlemisvõimes ja mälus, võimendunud emotsioonid. Käesoleval juhul ei ole leidnud tuvastamist, et E.F oleks kontrollinud võimalikku alkoholijoovet enne sõidukirooli asumist. E.F on oma tegevust õigustanud alkoholivaba õlu joomisega, kuid need ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest on ümber lükatud arsttoksikoloogiaeksperdi arvamusega. Kohus leiab, et E.F on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja määras E.F-ile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud E.F-i põhikaristuse osas sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Lisakaristust on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse kergendamist, ositi rahatrahvi tasumist ja lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tühistamist. LS § 224 lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal tuvastati väljahingatavas õhus 0,35 mg/l kohta. Seega võib öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale Käesoleval juhul on kaebuse esitaja põhikaristus, s.o 180 trahviühikut määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks määratud lisakaristus 3 kuud, mis on sanktsiooni miinimummääras. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpool viidatud suunistele, leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristuse kohaldamine ei ole koosmõjus proportsionaalne tema süü suurusega. Kohus peab põhjendatuks vähendada põhikaristust ja mõistab E.F-ile põhikaristuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohus nõustub, et tegemist on summaga, mille ühekordne tasumine võib olla majanduslikult koormav. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi kaheksa kuu jooksul, igas kuus tasuda 50 eurot. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohus nõustub väärteootsuses märgituga ning leiab samuti, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seab või võib seada alkoholjoobes olev mootorsõiduki juht ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Seega on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus ületab lubatud piirmäära, äärmiselt ohtlik ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. E.F-i poolt juhitud sõidukis viibis ka tema alaealine laps. E.F on üks liiklusalane rikkumine seoses alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimisega. Nimelt on teda karistatud 27.02.2020.a kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga. Menetlusaluse isiku sõnul tasub ta rahatrahvi ositi. Kuus kuud hiljem on ta taas järjekordselt samalaadse rikkumise toime pannud. Hinnates E.F-i poolt toimepandud rikkumiste järjepidevust, saab järeldada, et varasemast karistusest ei ole E.F vajalikke järeldusi teinud ning ainuüksi põhikaristusest ei piisa eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seega on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. On oluline, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima liikluseeskirju. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega võib seada ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom teada ka väärteo toimepanemise ajal. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus E.F-i kaebuse osaliselt, tühistades kohtuvälise menetleja 19.08.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2302,20,012681 menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi suuruse ja korraga tasumise osas. Lisakaristuse osas jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p
- Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kohtus hiljemalt 02.12.2020.a. kell 13.
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ tutvumiseks kättesaadav