Obsah (4)

§ 121§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2020, Tartu kohtumaja Kohtuistungi aeg 13.oktoober 2020 Kriminaalasja number 1-19-7397 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretä

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 7.-9.

aprill 2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui H.H ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 04.12.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 28.07.2020 kohtule erakorralise ettekande H.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on H.H rikkunud seitsmel korral käitumiskontrolli nõuet

§ 75

lg 1 p 2 alusel – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

1. H.H ei ilmunud 24.09.2020 kohtuistungile. Tartu Maakohus kuulutas 24.09.2020.a kohtumäärusega H.H tagaotsitavaks ning määras tabamisel toimetada ta Tartu Maakohtusse erakorralise ettekande läbivaatamisele. H.H peeti kinni 3.-
2. oktoobrini 2020 ning ta vabastati, lubas ilmuda
3. oktoobril 2020 erakorralise ettekande arutamisele.
5. oktoobril 2020 H.H ei ilmunud kohtuistungile. Tartu Maakohus kuulutas süüdimõistetu tagaotsitavaks ning määras, et tabamisel H.H vahistatakse kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning toimetada kohtusse ärakuulamiseks ja erakorralise ettekande arutamisele.
6. oktoobril 2020 toimetati H.H eeluurimiskohtuniku juurde ärakuulamisele. Kohtunik jättis tõkendi muutmata. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
7. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. H.H on senise kriminaalhoolduse jooksul rikkunud 7 korda registreerimiskohustust, ei ole olnud kättesaadav ei telefoni 2 teel ega ka lähedaste abil. Joove fikseeriti viimati 10.06.
8. Alates
9. juulist isikuga kontakti ei ole. Isik ei ole helistanud ega kriminaalhooldusosakonnaga ühendust võtnud.
10. H.H avaldas kohtuistungil, et tal on liikumisega raskusi ja registreerima tulekuks peab kell 5 ärkama ja sõitma bussiga. Tal ei ole telefoni, et kriminaalhooldajaga ühendust võtta. Elukaaslane oma telefoni temale kõne tegemiseks ei anna.
11. Kaitsja märkis, et vaidlust pole selles, et isik on kontrollnõudeid rikkunud. Rikkumised seisnevad registreerimiskohustuse täitmises. Isik on kinnitanud, et ei ole etteheidetavatel kuupäevadel registreerimiskohustust täitnud. Isik on jätnud ka kohtu korralduse täitmata. On alused, et ettekanne rahuldada. Ei ole adekvaatseid põhjendusi, et seda välistada. Kui arvestada, et isiku tervislik seisund on halb, siis tõendeid selle kohta ei ole. Kui kohus näeb võimalust kriminaalhooldust jätkata, siis kaitsja palub seda teha. Kohtu seisukoht 8.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et H.H on rikkunud seitsmel korral kohustust ilmuda registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde (kuupäevadel 16.12.2019, 10.01.2020, 13.01.2020, 27.02.2020, 28.02.2020, 09.06.2020, 28.07.2020). 18.12.2019 andis H.H selgituse 16.12.2019 rikkumise kohta – väitis, et ta ei saanud endiselt elukaaslaselt dokumente ja riideid, sest ta sõitis ära. 14.01.2020 andis H.H selgituse 10.01.2020 ja 13.01.2020 rikkumiste kohta – ta väitis, et kukkus 10.01.2020 maha ja ei saanud kõndida ning 13.01.2020 oli väidetavalt liikumisvõimetu, kuid arstitõendit ei esitanud. 02.03.2020 andis H.H selgituse 27.02.2020 ja 28.02.2020 rikkumiste kohta – isik väitis, et tervis oli 27.
2. halb ja ametnikule ei helistanud, sest ei olnud kõneaega; 28.
3. oli tervis jätkuvalt halb ja kõneaega samuti ei olnud. 10.06.2020 andis H.H selgituse, miks ta tuli registreerimisele alkoholijoobes (indikaatorvahendi näit 0,742 mg/l)- isiku sõnul tarbis ta 09.06.2020 alkoholi. 28.07.2020 ei tulnud H.H registreerimisele kriminaalhooldaja juurde, kuna isik ei olnud ametnikule telefoni teel kättesaadav ja lähedased ei teadnud isiku asukohta, siis ei olnud võimalik seletuskirja võtta.
4. Kohtule ei ole esitatud joobeseisundi tuvastamise protokolli, mistõttu ei saa kohus arvestada rikkumisega, mille kohaselt H.H tuvastati 10.06.2020 alkoholijoove. Samas on asjas tuvastatud, et H.H on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, mistõttu pole kriminaalhoolduse läbiviimine olnud võimalik pikema aja vältel.
5. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtuistungil, et lisaks seitsmel korral registreerimiskohustusele ilmumata jätmisele, ei ole H.H olnud alates
6. juulist 2020 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Seega ei ole H.H täitnud kriminaalhooldusnõudeid üle 2 kuu, on hoidnud tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusest. H.H kirjalikus selgituses ning kohtuistungil antud 3 selgitused (ei ole kõneaega, raske liikumispuue, ei ole riideid ja dokumente) ei ole mõjuvad põhjused, miks ei saa kriminaalhooldust nõuetekohaselt täita. H.H ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tal on selline liikumispuue, mis takistaks kriminaalhooldaja juures registreerimiskohustuse täitmise või sidevahendiga kriminaalhooldajaga ühenduse võtmise. Lisaks rõhutab kohus, et ka erakorralise ettekande arutamine viibis, kuna H.H ei ilmunud kohtuistungile ning pärast sundtoomist ei ilmunud järgnevale kohtuistungile, mistõttu tuli H.H kohtu korraldusel vahistada, kohtu korralduse täitmata jätmise eest. Seetõttu on alust arvata, et H.H ei täidaks ka tulevikus nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid ning seega on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine.
7. Kohtu hinnangul on ainuvõimalik meede karistuse täitmisele pööramine, kuna H.H on hoidnud pikaajaliselt kõrvale kriminaalhooldusnõuete täitmisest. Selliselt ei ole võimalik jätkata karistuse kandmisega vabaduses. Seetõttu rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande ja pöörab H.H-le Tartu Maakohtu 18.11.2019.a otsusega mõistetud karistuse 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
8. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt taotleb kaitsja kokku 194,40 eurot, millest istungil osalemine on 60 minutit (54 eurot) ning istungiks ettevalmistumine, isikuga suhtlemine 60 minutit (108 eurot). Istungiks valmistumise puhul on kaitsja taotlenud mahu suurendamist 100%, kuna ta pidi kiireloomuliselt asuma käesolevas asjas isikut esindama ning teised asjad lükkusid edasi. Tulenevalt Justiitsministri 18.09.2020.a määrusest „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-st 2 võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
9. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendada kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust tasu suurust suurendada, kuivõrd erakorralise ettekande arutamine ei ole ajamahukas ning ka tunnise ajamahu sees oli võimalik tutvuda nii erakorralise ettekandega kui ka suhelda kaitsealusega. Asjaolu, et kaitsja pidi kiirkorras asuma esindama, ei olnud sedavõrd ajakulukas, mis tingiks kaitsjatasu piirmäära suurendamise 100%. Seetõttu rahuldab kohus kaitsjatasu taotluse osaliselt – 2 tunni ulatuses, s.o kokku 129,6 eurot (sh käibemaks).
10. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista välja H.H-lt riigieelarvesse menetluskuluna kaitsjatasu 50% ulatuses, s.o 64,8 eurot ning jätta 64,8 eurot riigi kanda arvestades isiku varalist seisundit. Menetluskulu tuleb tasuda 6 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Peet Teidearu 4