2-22-4451/19

2-22-4451 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Jõhvi Kohtuasja number Kohtuasi 2-22-4451 Tsiviilasja hind 1926 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) V. P.i hagi P. P., M. P.i vastu elatise vähendamise nõudes Kostjad: 1) P. P. (isikukood xxx); 2) M. P. (isikukood xxx); kostjate seaduslik esindaja: V. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaliselt V. P.i hagi P. P., M. P.i vastu elatise vähendamise nõudes.
3. Välja mõista V. P.ilt (IK xxx) elatis P. P. (IK xxx) kasuks alates 25.03.2022 225,16 (kakssada kakskümmend viis eurot 16 senti) eurot kuus, kuni P. P. täisealisuseni;
4. Välja mõista V. P.ilt (IK xxx) elatis M. P.i (IK xxx) kasuks alates 25.03.2022 191,79 (ükssada üheksakümmend üks eurot 79 senti) eurot kuus kuni M. P.i täisealisuseni.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Hageja V. P. esitas 25.03.2022 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. Lapsed elavad koos oma emaga. 28.11.2016 Viru Maakohtu otsusega mõisteti hagejalt laste ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja täitis kohtuotsust vabatahtlikult. Kuid käesoleval ajal ei ole hageja suuteline väljamõistetud suuruses elatist tasuma. Hagejal puudub vara mida saaks realiseerida. Lapsed elavad hageja juures 4-7 päeva kuus, millal laste kulud kannab hageja. Hageja on suuteline tasuma elatist P. 150 eurot kuus ja M.ile 130 eurot kuus. 25.
7. 2022 esitatud täpsustuses märkis hageja, et elatise väljamõistmise ajal elas ta koos perega ja sel ajal oli eluasemega seotud kulusid kahekesi kergema tasuda. Ta on tasunud ka muid lastega seotud kulusid. Hageja leidis, et ta on suuteline maksma elatist Poliinale 200 eurot kuus ja M.ile 170 eurot kuus. M. võiks kasutada kulude kokkuhoidmiseks õe Poliina asju.
8. Kostjad vaidlesid seadusliku esindaja kaudu hagile vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)
11. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
12. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tema varalise olukorra halvenemisega (peab nüüd üksi eluasemega seotud kulusid kandma) ja Perekonnaseaduse muudatusega alates 01.01.
14. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostjad on hageja lapsed; 2) osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega (2x60 eurot kuus). 3) hageja kandis hagiavalduses märgitud täiendavad kulud lastele enne aastat
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
17. ja
18. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
19. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 9.1 Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last: 7- aastane P. ja 6-aastane M., kes elavad koos oma emaga ; 9.2 hageja varaline seisund ei ole olulisel määral halvenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Asjaolu puhul, et hageja peab nüüd eluasemega seotud kulusid kandma üksi, tuleb arvestada, et ka laste ema V. P. peab eluasemega seotud kulusid nüüd üksi kandma. 9.3 hagejal ja laste emal V. P.l puudub vara mida oleks võimalik kergelt realiseerida. Hageja 12 kuu keskmine neto sissetulek oli 466 eurot ja laste ema 12 kuu keskmine netosissetulek oli 280 eurot.
20. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
21. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjuseks väljamõistetud elatise vähendamisel lugeda elatise arvestamise korra muutumist tulenevalt Perekonnaseaduse muudatusest . Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
22. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 15-16 aastase lapse ülalpidamiskulu standardeelarve 412 eurot kuus. Osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega (kostja puhul 60 eurot kuus). Tõsiselt ei saa arvestada hageja väidet, et M. võiks kasutada kulude kokkuhoidmiseks Poliina asja. Laste puhul on tegemist erinevast soost lastega ja ilmselt on võimalus M.il kasutada õe asjadest üksnes neid, mis ei ole seotud lapse sooga. Poliina põhjendatud vajadused elatisekalkulaatori järgi on 225,6 eurot ja M.i puhul 191,79 eurot. Hageja kinnitas, et töötab keevitajana. CV-Online poolt hallatav internetikeskkond palgad.ee märgib keevitaja Eesti keskmiseks netopalgaks 1058 eurot kuus. Maakohus on seisukohal, et hageja on suuteline teenima vähemalt Eesti keskmist töötasu ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 28.11.2016 tagaseljaotsusega ts. asjas 2-16-16795 mõisteti V. P.ilt P. ja M. P.i ülalpidamiseks välja kummalegi elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega arvestati 2021 (aeg, millal V. P. pöördus otsuse täitmiseks kohtutäituri poole) 292 eurot kuus kummalegi lapsele. Maakohus leiab, et põhjendatud elatise suuruseks 7-aastase Poliina puhul on 225,60 eurot ja M.i puhul 191,79 eurot.
23. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise vähendamise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1926 eurot (292-200 = 92, 292-170 = 122 eurot, (92 + 122) x 9 = 1926 eurot). Menetluskulude jaotus
24. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4). Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik