) 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada juhul, kui tuvastusnõude esitamiseks esineb õiguslik huvi. Tuvastushuvi puudumisel tuleb menetlusse võetud nõue
423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Erakonnaseaduse § 5 lg 1 teise lause kohaselt võib üheaegselt kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Kostja tõi välja, et hageja I kuulus 07.02.2022 seisuga Keskerakonda, seega polnud võimalik ennistada hageja I liikmelisust kostjas isegi juhul, kui hagi kuuluks rahuldamisele. Hageja I selgitas, et kohalikel omavalimistel ta kandideeris Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas, kuid ei olnud ega ole Eesti Keskerakonna liige. Hageja I ei saanud kandideerida kostja valimisnimekirjas ja kuna hageja I soovis edendada elu tema kodukohas ning võtta sõna olulistes küsimustes, siis otsis hageja I alternatiivlahenduse ja kandideeris kohalikel omavalimistel teise erakonna valimisnimekirjas. Kohtu hinnangul polnud hageja I põhistanud, milles seisnes väljaarvamise otsuse tuvastushuvi tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise vastu ning kuidas oli võimalik antud nõudega hageja I hagiavalduses toodud eesmärki saavutada. Väljaarvamise otsuse tühisuse tuvastamisel või alternatiivselt kehtetuks tunnistamisel ei olnud võimalik taastada ei hageja I liikmelisust ega ka täiendavalt tema head nime. Hageja I kandideerimine Eesti Keskerakonna valmisnimekirjas toetas viidatud järeldust ning olid täidetud eeldused jätta hagi läbi vaatamata
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejad polnud menetluse jooksul tuginenud MTÜS § 29 lg 1 rikkumisele. Hageja 1 selgitas, et tema nõude alusnormideks oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-d 1 ja 2, MTÜS § 24 lg-d 1, 3 ja 7 ning MTÜS § 241 lg-d 1 ja 4. Kostja põhikirja p 12.7.2 sätestas, et kostja juhatus tagab erakonna valitud organite otsuste elluviimise ja organisatsiooni igapäeva toimimise ning p 12.7.17 kohaselt arendab juhatus muud erakonna vajalikku igapäevategevust, tulenevalt volikogu ja kongressi otsustest. Seadus sätestab erakonnale kaks kohustuslikku organit: juhatus ja üldkoosolek (kostja põhikirjas 2 nimetatud kui kongress). Ülejäänud töökorraldus oli kostja enda korraldustest lähtuv ning seadus ega kostja põhikiri ei keelanud juhatusel kuulutada tühiseks ringkonna üldkoosoleku otsuseid. Juhatus vastutas kostja igapäevase toimimise ja tegevuse eest. Kohtu hinnangul oli õige kostja seisukoht, et õiguspoliitiliselt ei saanud olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Hageja I hagi nõue seoses tühisuse otsusega ei ole seotud tema õiguste ja kohustustega ning hagi ei esitatud hageja I seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei olnud taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuli tühisuse otsuse tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõue jätta
Kohtu hinnangul polnud hageja I põhistanud piisavalt õigustatud huvi olemasolu kongressi otsuste vaidlustamiseks. Asjaolu, et hageja I ei saanud osaleda kongressil, polnud aluseks kõigi kongressi otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja I ei põhistanud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui ta oleks osalenud kongressil, ei oleks kongressi otsuseid vastu võetud või oleks vastu võetud teistsugused otsused. Seega ei saanud kongressil mitteosalemine tuua kaasa ka hagejate õiguste rikkumisi. Asjaolu, et hageja I nõuded olid esitatud alternatiivsetena ei muutnud asjaolu, et nendega polnud hageja I taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus
Määruse põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 2 alusel tühistada osas, milles hageja I hagi jäi läbivaatamata ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna ringkonnakohus menetluskulusid ei jaota, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja II loobumise. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu 08.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21 ning 03.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks
lg 2 p 2 alusel annab alust mh see, kui hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks
lg 1 järgi nõutav õiguslik huvi (vt Riigikohtu 03.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).
lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.
lg 2 p 2 kohaldamisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ja hagi läbivaatamata jätmist tuleb otsustada hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. Kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (
kommentaaritud väljaanne II, § 371 p 3.4.5.2. b), lk 461). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõuete rahuldamine on õiguslikult võimatu. Erakonnaseaduse § 1 lg 2 kohaselt on erakond mittetulundusühing ja sellele kohaldatakse mittetulundusühingute seadust (MTÜS). Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada MTÜS § 24 (üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine) ja 241 (üldkoosoleku otsuse tühisus) alusel. 4 MTÜS § 16 võimaldab ühingu liikme väljaarvamist ühingust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu. Kui seadus sätestab võimaluse isiku väljaarvamiseks, siis peab isik saama seda vaidlustada, sest otsustatakse isikuga seotud õiguste ning kohustuste üle. Hagejal I on õiguslik huvi selle tuvastamise vastu, kas ta arvati põhjendatult ühingust välja või mitte ja kas ta on erakonna liige või mitte, sest sellest sõltub tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste olemasolu. Isik peab saama vaidlustada enda väljaarvamist erakonnast. Seega on sellise tuvastushagi esitamine
lg 1 alusel põhimõtteliselt võimalik ja hageja nõue enda väljaarvamise kohta ei saanud olla õiguslikult perspektiivitu. Maakohus tugines hageja esimese nõude läbivaatamata jätmisele kostja väitele, et hageja kuulus 07.02.2022 seisuga Keskerakonda. Hageja vaidles sellele vastu ja kinnitas, et ta pole ühegi teise erakonna liige. Seega asus kohus hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama. Riigikohus on leidnud, et kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib samasugune põhimõte hagi läbivaatamata jätmise otsustamisel. Asjaolu, kas hageja oli teise erakonna liige erakonnaseaduse § 5 lg 1 mõttes tuleb kohtul tuvastada tõendite alusel, mida saab teha asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Lisaks soovis hageja I vaidlustada erakonna kongressi otsuseid. Maakohus leidis, et õiguspoliitiliselt ei saanud olla aktsepteeritav olukord, et erakonnaliikmed võivad asuda kõiki erakonna juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid valimatult vaidlustama tuginedes üksnes asjaolule, et nad on väidetavalt erakonna liikmed. Selleks, et otsust vaidlustada, peab otsus olema seotud vaidlustatava isiku õiguste ning kohustustega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka selles osas oli hagi läbivaatamata jätmine ebaõige. Hageja I selgitas, et kuna tal ei võimaldatud kongressil juhatusse kandideerida ja juhatus valiti tema õigusi rikkudes, siis kongressil mitteosalemine tõi kaasa hageja I õiguste rikkumise. Hageja I tugines, et otsusest tulid talle otsesed õiguslikud tagajärjed. Seega nähtub, et kaebaja nõue võis olla seotud tema õigustega ning hagejal I eksisteerib tuvastushuvi. Mittetulundusühingu otsuseid on võimalik vaidlustada ning MTÜS ei näe ette piiranguid, milliseid otsuseid saab ja milliseid ei saa isik vaidlustada ehk seadus ei kehtesta hageja I vaidlustamisõigusele selliseid piiranguid, millele kostja ja maakohus tuginesid. Seega pole ka need hageja nõuded õiguslikult perspektiivitud ning need tuleb maakohtul lahendada sisuliselt. Hageja palus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus ja alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et maakohus tuletas vääralt alternatiivnõuete läbi vaatamata jätmise alused asjaolust, et hagejal I väidetavalt puudub primaarnõuete esitamiseks tuvastushuvi. Asjaolu, et isikul võib puududa tuvastushuvi otsuste tühisuse tuvastamiseks ei tähenda, et isikul ei võiks eelduste olemasolul nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada hageja I hagi läbivaatamata jätmise osas ning osas, milles maakohus jagas hageja I nõudega seotud menetluskulud. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule tagasi hageja I hagiavalduse edasiseks menetlemiseks. 10. Menetluskulude jaotus seoses hageja I nõuetega jääb
lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. 11.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.